Me teame, et inimese seisukohad muutuvad märgatavalt, kui see teema hakkab teda vahetult puudutama, ta ei pruugi enam mõelda samamoodi,» rääkis Oro. Jaan Ginteri arvamus · Professor Jaan Ginter arvab, et millalgi tulevikus võiks eutanaasia Eestis seadustada. · Jaan Ginter: «Olen seisukohal, et pikas perspektiivis võiks tõepoolest midagi taolist ette võtta.» · Tema sõnul ei saa kohe eutanaasiat seadustada, sest arstkond, kelle õlule jääks suretamisabi andmine, ei ole veel piisavalt usaldusväärseks muutunud. · Ginter nägi positiivseid jooni Suurbritannias nädala alguses eutanaasiadebati algatanud menukirjanik Terry Pratcheti ideel luua nn eutanaasiatribunalid, kuhu kuuluvad teiste seas arst ja jurist ning mis otsustavad, kas konkreetsel inimesel lubataks saada suretamisabi või mitte. · Jaan Ginter «See võtab kindlasti eksimisriske
vanemaealiste ülekaalu suunas kasvab sellest haigusgrupist tulenev haiguskoormus ühiskonnale. Korrektse diagnoosi ja praegu võimaliku ravini ja arstliku nõustamiseni jõuab Eestis väga väike osa Alzheimeri tõve haigeid, seda paljuski tingituna rahvastiku vähesest teadlikkusest dementsusest kui tõvest ning selle ravivõimalustest, ja seetõttu ka arstliku abi mitteotsimisest. Kui teadlikkus suureneb, siis peaks arstkond olema valmis nii adekvaatseks diagnoosimiseks, raviks kui ka nõustamiseks, kuna dementsete hooldajatele spetsiifiline nõustamissüsteem praegu Eestis puudub. (Linnamägi jt 2004: 257 - 258). Dementsussündroom ja sellest tingitud haiguskoormus ning tervisekadu kui probleem ühiskonnale on Eesti meditsiinisüsteemis selgelt alatähtsustatud. Dementsuse aladiagnoosimise põhjus Eestis võrreldes mitme teise riigiga tuleneb sellest, et kui mujal
kasvatamisega hakkama või on vaimse puudega. Steriliseeriti ka nn sotsiaalse näidustusega inimesi (nt prostituute) ja päriliku puudega inimesi. Kokku steriliseeriti Nõukogude Eestis hinnanguliselt umbes tuhat inimest. (Wikipedia) KOKKUVÕTE Kallingu hinnangul on Eesti paraku läinud ajalukku just negatiivse eugeenika (sund jms) viljelejana ning steriliseerimisseaduse taga oli suuresti Eesti arstkond. Ja nii kui selgus, oli eugeenikaga ja seltsiga seotud paljud Eesti juhid ja teadlased, kuid huvitaval kombel nende elulood (nt Tõnisson, Päts jt) nende rolli selles ,,tõupuhtuse" elluviimises suurt ei kajasta. Samuti vaikib sellest sotsiaalministeeriumi (mis loodi sotsiaalhooldus-, tervishoiu- ja tööministeeriumi liitmisel) ajalugu, mille uurimine mul praegu käsil on. Jällegi, steriliseerimisseadus ja ministeeriumite osa selle loomisel ja elluviimisel (ka nõukogude ajal
5) rase on üle 45-aastane Alguses naistearst,siis saatekiri, uuringud. Abordile jõutakse 5-6 rasedusnädalal. Enne raseduse katkestamist vormistavad naised kirjaliku sooviavalduse.Patsiendid kirjutavad alla nõustamisaktile, kus on kirjas abordi võimalikud riskid ja tagajärjed. Aborti teati juba 3000 aastat tagasi.Roomas kas. Rasestumisvastaseid vahendeid ja tehti aborte. Kreeka filos. Käsitlesid oma teostes abordi eetilisi probleeme. Abordi suhtes oli ühiskond ja arstkond neutraalne. Hippokratese vanne-ei tapa ja pütogoorlased?! Ristiusu tulekuga keelustati rasestumisvastased vahendid ja abort,sellega tegelejad põletati tuleriidal ning abrt karistatav isegi surmanuhtlusega. Samal ajal oli lapsetapmine üks levinumaid kuritegusid. Abordiga seotud karistused asendusid alles 20.sajandil järk-järgult legaalset aborti lubavate seadustega, seosed hääleõiguse laienemisega. USA-s on abort legaalne kogu 9 kuu vältel, hoolimata põhjusest,miks seda tehakse.
sekulariseerumine. Inimkeha uurimine muutus aktuaalseks- humanism. Varem oli keha olnud kui hinge varjupaik, nüüd kippus see saama asjaks iseeneses. Teadmised inimkehast, anatoomiast füsioloogiast- saades tuge filosoofilistest õpetustest, hakati eitama skolastilist teaduslikku meetodit. Teadus põhines nüüd kogemustel. Pelaetungivad haigused andsid hoogu haiglate, meditsiinikutse ja arstiõppe arengule. Reaktsioon rahvameditsiini vastu- arstkond lõi süsteemi, et iseravijaid turult välja tõrjuda. Ülikoolide areng- meditsiiniülikoolidest juhtivad Padova ja Leyden. Meditsiinis humoraalpatoloogia tasa asendumine iatrokeemiaga (nägi haiguse taga eeskätt keemilisi protsesse). Kehamahlad asenduvad keemiliste elementidega. Hakati jälle tegelema esmaabiga. Nimetage Renessanssi perioodist olulisi arstiteaduse ajalukku läinud inimesi Leonardo da Vinci (anatoomia uurimine- silma ehitus, kapillaarid jms)
7 LK 2 · 2 peamist mudelit tervishoiu korralduses Riiklik süsteem ja ravikindlustussüsteem .LOENG 7 LK.3 · Eesti Tev.hoiu.süst. peamised karakteristikud ja edukus reformi üheks peamiseks prioriteediks valiti süsteemi kuluefektiivsus. El. riigid kulutavad tervishoiule keskmiselt 7,5% SKP-st, Eesti aga 5% SKP-st. Palju tugevaid ja erinevaid huvigruppe nt. Arstkond, meditsiiniäri, patsiendid, erakonnad. Eesti tervishoius on 3 tugisammast. Sotsiaalkindlustusel tuginev tervishoiu rahastamine, perearstidele rajatud esmatasandi terv.hoiusüst, teenuseosutajate autonoomsus. ???????? loeng 7 lk.3 ja 5. · Eratoimijate roll Eestis Eestis erasektori kulutused tervishoiukuludele 1,2% ,samalajal nt Prantsusmaal 63%, Hollandis 55,5%. Erasektor tervishoiuteenuse pakkujana- osakaal
Da Vinci leiab kritiseerides skolastikat et kes vaidleb, vihjates autoriteetidele, arendab mälu, aga mitte mõistust... Pealetungivad haigused andsid hoogu nii haiglate, meditsiinikutse, kui arstiõppe arengule. Arstikutse professionaliseerumisele olid loodud muudki tingimused. Mainida võib nt reaktsiooni rahvameditsiini (mitteprofessionaalide poolt viljeldava meditsiini levik seoses trükikunsti arenguga) vastu arstkond lõi süsteemi (litsentsid jm), et iseravijaid turult välja tõrjuda. Eelnevas on ka selge soospetsiifiline moment nö metsikult praktiseerivad arstid olid nimelt sageli naised, kes ju oma sotsiaalsest (kodu, lapsed ja köök) rollist lähtuvalt niikuinii põetajad olid. Renessanss on Valgustusajastule eelnev periood, mil hakkavad hoogu minema nii mitmedki edaspidi olulised tendentsid nt ülikoolide areng. Meditsiiniülikoolidest said juhtivaks Padova ja Leyden (15
aastateks (päris kadunud pole siiski siiani). Tuli hakata limiteerima erinevate toodete kättesaadavust. Esimesed retseptiravimid tekkisid 1860. aastatel Suurbritannias ning nende hulk hakkas kasvama. Vaatamata ravimifirmade ohtrale lobby'le, võeti USA-s 1906. a vastu the Pure Food and Drug Act, mis keelustas vabamüügilt igasugused narkootilisi aineid sisaldavad tooted (Coca- Cola), samas oli tegemist ka esimesele USA farmakopöale alusepanemisega. Kõige selle käigus muutus arstkond üha enam riigisõbralikumaks. Nimelt küüniline küll avastati, et on võimalik ikka raha teenida. Seekord enam mitte narkootilisi aineid müües, vaid riigile ja eraisikutele narkoloogia-alast teavet ja ravi(preparaate metadoon) pakkudes. 47 ,,Vabadust" on suurendanud ka see, et arstid on võimekamad. Oluline fenomen on nn terapeutiline revolutsioon (siinkohal kõneldakse tavaliselt aastatest 1945-1985 kui toimub
annaabi.ee 
