Seekord ei olnud kohtu töös. Pesunaine näitas talle kohtusaali. Õigusteaduse õpilane viis pesunaise ära. Tuli kohtusekretär, kes pakkus Josefile ekskursiooni kohturuumidesse. Unarusse jäetud ruumides nägi Josef veel teisigi süüdistatavaid. Korraga tundis Josef umbses ruumis nõrkust ning ta saadeti värske õhu kätte, kus ta kiiresti toibus. Tööl kolikambriust avades avastas ta et, seal peksti kahte valvurit, kes teda varem arreteerinud olid. Josefile tuli külla ta onu, kes oli mures kohtuprotsessi pärast. Ta viis Josefi oma sõbrast advokaadi Huldi juurde. Samal ajal kui onu arutas teistega kohtuprotsessi üle, häiris Josefit Huldi põetaja, kes teda võrgutama hakkas. Pärast kohtus Josef uuesti onuga, kes purustas kõik ta lootused võita see kohtuprotsess. Kohtuprotsess venis edasi ja Josef ei suutnud enam tööl keskenduda, ta oli väga häiritud. Ta ei olnud Huldiga rahul, sest ta ei
Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava toimetajana, kuni kinnitati augustis EKP KK II sekretäriks. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud. 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises. Tegelikult oli määravamaks võimuvõitlus Eesti NSV
Nikolai Karotamm sündis 1901 Pärnus. 1925. aastal lahkus ta Hollandisse ja astus kommunistlikusse parteisse. 1926. aastal sõitis ta Leningradi ja jäigi elama NSV Liitu. 1940. aasta juunis suunati ta Eestisse esialgu ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks, septembris sai temast juba EKP Keskkomitee teine sekretär. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud. 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitati Karotamm EKP Keskkomitee I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna ,,kodanlike natsionalistide" soosimises.
diviisiülem arvas neist jõududest Tartu vallutamiseks mitte piisavat ja soovis appi veel soomlasi. Kuperjanovi partisanid valmistasid oma ootamatude rünnakutega Punaarmee tagalsse enamlastele palju tuska. Nüüd oli Kuperjanov oma paari rooduga raudteele välja jõudnud, kus ta kohtus soomusrongidega. Soomusrongidele oli tee Tartusse vaba. Linn vallutati punaüksute käest 14. jaanuaril. artus olid punased toime pannud massimõrva. Kommunistid olid arreteerinud suure hulga inimesi ja need Krediidiühisuse keldrisse viinud. Valdav osa neist tapeti enne soomusrongide Tartusse jõudmist. Samasugune mõrv oli toimunud ka Rakveres. Seal jõuti laibad maha matta, Tartus aga mitte. Soomusrongid alustasid Tartust edasitungi Elva suunas, mille desandid vallutasid 15. jaanuaril.Kuid edasi rongid ei pääsenud, kuna Elva sild oli purustatud ja asuti seda taastama. Kuperjanovi partisaniüksus oli Tartus puhanud ja oma koosseise täiendanud ning ilmus 24
Volitused sakslastega läbirääkimiste pidamiseks sai Eduard Alwer Läänemaalt, kes saavutas vahetult enne sakslaste pealetungi algust nende väejuhatuselt kinnituse, et eesti väeosade erapooletust tunnustatakse. Seejärel võtsid eesti väeosad kogu maal võimu üle ja kuulutati välja Eesti Vabariik. Maapaos Nõukogude Venemaal Saksa vägede saabudes Eesti mandriosale lahkus Laidoner kodumaalt, kuna endise Vene armee luureohvitserina oleksid sakslased ta arreteerinud. Laidoner siirdus... punasesse Petrogradi. Seal hakkas ta korraldama nende eesti ohvitseride ja sõdurite kodumaale saatmist, kes polnud jõudnud Eesti diviisi. Kogumiskohaks määras ta PõhjaVenemaa, kus 1918. aastal olid Lääneliitlased maale tulnud. Laidoneri kava järgi loodi seal Eesti Leegion, mis pidi olema sümboolseks märgiks selle kohta, et Eesti võitleb koos liitlastega. Saksa okupatsiooni lagunedes olnuks Eesti Leegioni taasloodava sõjalise jõu
"...ja teise hüppega jäi ainult Krjukovskist natuke maha vaatamata kõigele sellele ma kordan " (Lahkuv Belinski põrkab kokku Mihhailiga, kel on seljas sõjaväemunder. Nad ei tunne teineteist. Belinski vabandab pimesi ja lahkub.) " meil ei ole kirjandust!" POLEVOI: (Ketserile) Mul vedas, et mind Siberisse ei saadetud. Ja teil samuti, muide. Miks nad teid ei arreteerinud, kui nad arreteerisid Herzeni ja teised? KETSER: (kehitab õlgu) Venemaa. SEVÕRJOV: (vahele segades) See pole kirjanduskriitika, see on pildirüüste pildirüüste pärast! (Polevoi juhib Ketseri eemale, samal ajal kui tulevad proua Beyer ja Varvara, kohtudes Mihhailiga.) POLEVOI: Ma hoiatasin neid. Nad hävitasid end mitte millegi pärast. VARVARA: Mihhail
Streikis üle 2 miljoni inimese. Relvapoodidest rööviti relvad, tühistati kõrtsid osad kasutati põletamiseks ja teised joodi maha. 15. oktoobril kogunesid Tallinna töölisvanemad ning otsustasid pöörduda linna kui ka kubermangu valitsusele. Nii politsei kui ka sõjavägi tõmmatakse Tallinnalt välja ning asendakse tööliste enda korrakaitse üksusega. Ning nõuti, et politsei vabastaks kõik poliitilistel põhjustel arreteerinud inimesi. Vabastati kõik arreteeritud isikud. Aleksandr Kesküla oli vabastatud ning Estonias hoidis kõnet ning kutsus kõiki relvastuma end ja suruma maha valitsuse jõuga. Peamiselt nõuti parlamendi ja kodaniku õigusi streigis. 16. oktoobri hommikul kogunesid streikivad töölised, kelle juurde lisandusid teised kihid: majateenijad, kooliõpilased, õpetajad, ajakirjanikud, postitöötajad jne, Lausmani heinamaale ehk Kalamaja rajooni vabriku juurde
annaabi.ee 
