Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid nn ninad. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee kujul.
• Pr. k Les Six • Arthur Honegger • Darius Milhaud • Francis Poulenc • Louis Durey • Georges Auric • Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: „Kolm pala pirni vormis“, „Bürokraatlik sonatiin“ • Ballett “Paraad” (1917) • Karismaatiline isiksus Kuuiku “Pruutpaar Eiffeli tornis” • Libreto autor Cocteau • Iga helilooja Kuuikust (va Durey)
· Pr. k Les Six · Arthur Honegger · Darius Milhaud · Francis Poulenc · Louis Durey · Georges Auric · Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: ,,Kolm pala pirni vormis", ,,Bürokraatlik sonatiin" · Ballett "Paraad" (1917) · Karismaatiline isiksus Kuuiku "Pruutpaar Eiffeli tornis" · Libreto autor Cocteau · Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast.
unetus, pearinglemine. Näiteid magusainetest Maltitool(E 965), kasutatakse shokolaadis, maiustustes, jäätistes ja närimiskummides. Võib tekitada kõhulahtisust. Mannitool(E 421), kasutatakse maiustustes ja suhkruasendajates. Võib tekitada iiveldust ja kõhulahtisust ning ei tohi kasutada imikute toidus. Näiteid aroomidest ja toiduvärvidest Ammooniumkloriid(E 510), kasutatakse saiakeste ja maiustuste lõhnastamisel. Rohkelt kasutades võib põhjustada vererõhu tõusu. Päikeseloojangukollane(E 110), kasutatakse magustoitudes, marmelaadides, moosides, kommides, jogurtites. Võib
keha lõhnu, mis tulenesid harvaesineva pesemise tõttu. Isegi praegu, jääb Prantsusmaa Euroopa keskuseks parfüümi projekteerimise ja kaubandusega. Parfüümide kategooriad Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomustolfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid nn ninad. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee kujul.
suund. Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Uusasjalikkus iseloomustab 1920-ndate aastate keeruliselt defineerivat ajastuvaimu. 1920- ndate alguses hakkas prantsusmaal tegutsema heliloominguline rühmitus ,, Les Six". Selle rühmituse esteetilise programmi kujundas Jean Cocteau. Tema leidis, et tuleks ellu tuua argipäevast muusikat. ,, Aitab kord pilvedest, udust, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame argipäevast muusikat." Les Six'i loomingut iseloomustas: lihtsus, suurlinnade elu kajastamine, tehnika imetlus ning iroonia. Pooldasid neoklassitsismi ning olid impressionismivastased. Les Six'i kuulusid: Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc, Georges Auric, Louis Durey ja Germaine Tailleferre. 1920.-1930-ndtel aastatel ei toimunud suuri muudatusi muusikas mitte ainult välismaal, vaid ka Eestis. Eestis tegutsesid
Tehase ehitamiseni nõukogude aja lõpus siiski ei jõutud. -5- 4.Parfüümide kategooriad Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomustolfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid nn ninad. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee kujul. 5
ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid nn ninad. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee kujul.
lõpuks põletati, et lõhn leviks õhus ühtlaselt. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid – nn ninad. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee kujul.
lõhnaaineid. Sõna ,,parfüüm" tuleneb ladinakeelsest fraasist per fumus, mis otsetõlkes tähendab läbi suitsu'. Prantslased hakkasid algselt parfüümiks nimetama meeldivat õhus hõljuvat viirukilõhna. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid nn ninad. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee kujul. 1.1
TÖÖ TEGEMISE KOHT JA AASTARV SISSEJUHATUS Parfüüm luksuse sümbol ajast aega. Parfüümidel on inimkonna kultuuriajaloos olnud tähtis roll juba muistsetest aegadest saadik ning täpselt sama kaugele ulatub ka seda kallihinnalist luksuskaupa hoidvate parfüümipudelite ajalugu. Parfüümide ajalugu on sama vana kui inimkond. Kaubamajade ja ostukeskuste parfüümiosakonnad on kõikjal ühed külastatavamad kohad kes naistest (ja ka meestest) suudaks meelierutavatest luksuslikest aroomidest eemale hoida? Kuid kas teatakse mida üks parfüüm endas sisaldab ja millest ta koosneb? Mis paneb ühe parfüümi nii meeldivalt lõhnama? Millisel teel on saadud need lõhnaained, kust need pärinevad? Selles referaadis nö kaevun kosmeetika maailma ühe suurima haru- parfümeeria ajalukku ning leian kõigile eelpool mainitud küsimustele vastused. ' 1 PARFÜÜMIDE AJALUGU Sõna ,,parfüüm" tuleneb ladinakeelsest fraasist per fumus, mis otsetõlkes tähendab "läbi suitsu"
kirjas, et toode on valmistatud 100% mahlast ning mahlale ei ole lisatud suhkrut. Nektarid - täismahla sisaldus on kuni 50 %, ülejäänu moodustub lisatavast veest, suhkrust, sidrunihappest ja looduslikust aroomiainest, mis on lisatud kontsentreeritud mahla. Nektaritesse on lubatud lisada magusainet. Mahlajookid on mahla osakaal keskmiselt 10%, ülejäänud moodustab veest, suhkrust, sidrunihappest ja looduslikest aroomidest. 17.2 Karastusjoogid. Karastusjoogid - alkoholita või vähesel määral (kuni 1,5 %) alkoholi sisaldav gaseeritud jook. Karastusjoogid koosnevad enamjaolt veest, suhkrust, süsihappegaasist ja lisaainetest. Karastusjookideks on limonaad, koolajoogid, kali ja mõdu. 17.3 Veed. Mineraalvesi - on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on