Romaani ,,Idioot" ühe naispeategelase Nastasja Filippovna traagika seisnes tema silmipimestavas ilus. Vaatamata sellele, et ta suutis oma iluga võluda mitmeid mehi ja samas nendega selle abil ka manipuleerida, oli Nastasja siiski madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine. Teda oli kaheteist aastasest saadik kasvatatud usus, et ta ainukeseks väärtuseks on tema erakordne ilu, mis tagab talle kaheksateist aastaseks saades muretu elu armukesena. Selline kasvatus pani Nastasja endast arvama kui patusest naisest, kes ei vääri armastust. Selle tõttu jäigi Nastasja ilma ainukordsest võimalusest tunda armastust ja õrnust ning nii leidis ta oma lõpu Rogosin Parfjon'i käe läbi. Tänapäeval näeme ilu kasutamist müügiartiklina moetööstuses, kus suured moemajad ja nimekad disainerid seavad naistele ja ka meestele standardeid, mille järgi riietuda.
analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku peestriga usu teemadel. Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle. Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline. Kolib Emmast kaugemale pärast oma armastuse avaldamist, lootes teda unustada. Hiljem taas kohtudes, tänu oma järjepidevusele ja sihikindlusele suudab Emma endale võita armukesena, aga ruttu väsib Emma Leonist ära, sest see suhe muutub tema jaoks igavaks. Aina rohkem Leonile nõudes, lõppuks loobub ka Leon suhtes ja raamatu lõpus pärast Emma surma abiellub ta rikka naisega, Rodolphe - Emma esimene armuke, rikkas maaomanik. Suure egoga ja teistega manipuleeriv mees. Tal on olnud juba seljataga mitmeid suhteid armukestega, aga nähes Emmat kui ilusaimait ja ihaldusväärsemat sihtmärki, jätab teised sinna paikka ja teeb kõik, mis võimalik, et
Ta tõi palju näiteid katoliku kiriku kuritegudest. Põhiidee oli inimmõistuse vabastamine. Ta ei astunud vastu usule, vaid kiriku diktaadile, sest ta ütles: ,,Kui jumalat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda". J. J. Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis, kuigi rahvuselt prantslane. 10. aastaselt jäi ta orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde. Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena. Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat, keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat. 1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna. Püüdis raha teenida ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste tõttu. Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule
4 alates tähtede teekonnast ja lõpetades lahingumanöövritega. Galileo oli küll mõistlik mees, aga ka vastuvõtliku meelega. Kurtisaanide seltskond pakkus talle suurt mõnu, eriti aga üks neist, Marina Gamba. Galileo ei abiellunud küll kunagi Cicero eeskujul uskus ta, et mees ei saa üheaegselt olla hea filosoof ja hea abikaasa -, kuid ta võttis Marina oma majja armukesena elama ning neil sündis kolm last. Isakohustused, lisaks sotsiaalsetele kohustustele ja teadusliku aparatuuri maksumusele, osutusid tema ebapiisava sissetuleku juures kõikeneelavaks mustaks auguks. Kuigi tema palk koguaeg tõusis, oli Galileo pidevalt võlgades. Ükskord pidi ta ülikooli laekurilt kahe aasta palga ette välja võtma. Laekur täitis tema palve, kuigi rahulolematult. Ta organiseeris Santa Sophia silla
päevik - "Ühe elu mõistatus" juhuste traagilises kokkusattumises tapab inimene selle ainsa teise, kes on tema vastu hea olnud Tuglase novellistika teine tähtis temaatiline ring onohjeldamatu lõbujanu, paheline priiskav nauding sõdade ja ohustatud eksistentsi kaasnähtus. Esimese maailmasõja ajal loodud novellides põimub see teema tapmiste ja katastroofide teemaga. "Maailma lõpus". Noor meremees satub hiiglasneiu armukesena üleinimlike naudingute pöörisesse ja tapab kindlast hukust pääsemiseks oma täitmatu partneri. "Popi ja Huhuu". Taksikoer Popi ja ahv Huhuu on jäänud hea Isanda kodunt lahkumise järel omapead. Lihtsustatult öeldes on tedemist sadisti ja masohhisti suhtega. Huhuu terroriseerib Popit. Ahvib ehk matkib inimest. Põhiliselt siiski lõhub, raiskab ja reostab. Eriti eemaletõukavad on tema söömiskombed. Novelli teises pooles saab Huhuust ohjeldamatu alkohoolik
Veidiks ajaks sai ta peavarjule kunagi külastatud pererahva juurde, kes teda ei põlanud. Mitu päeva ta ainult joonistas kõiki, kes tema elust läbi on käinud. Ühel päeval mööda linna uidates nägi ta ühte naist, Agnest, kelle näojoontest leidis ta mitmeid sarnasusi enda omaga ja too naine lummas teda ning ta jälitas teda paar päeva. Kolmandal päeval ta kohtus Agnesega, naine andis talle enda kaelaketi, et Goldmund saaks lossi, kus ta elas krahvi armukesena, sisse ilma probleemideta. Agnese toas veetsid nad aega nii nagu Goldmund alati naistega aega veedab. Teisel õhtul, mil ta Agnest külastas, jäi ta krahvile vahele ning ta viidi kongi üles poomist ootama. Seal olles ja surma oodates jättis ta mõtteis jumalaga kõigiga, kes talle kallid. Mõned tunnid enne koidu saabumist alustas ta põgenemisplaani haudumist. Plaanis oli sees ka vaimuliku tapmine, kes tuleb teda vaatama enne hukkamist. Kuid kui preester tuli, nägi
ja pidevates analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku preestriga usu teemadel. Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle. Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline. Kolib Emmast kaugemale pärast oma armastuse avaldamist, lootes teda unustada. Hiljem taas kohtudes, tänu oma järjepidevusele ja sihikindlusele suudab Emma endale võita armukesena, aga ruttu väsib Emma Leonist ära, sest see suhe muutub tema jaoks igavaks. Aina rohkem Leonile nõudes, lõppuks loobub ka Leon suhtes ja raamatu lõpus pärast Emma surma abiellub ta rikka naisega, Rodolphe - Emma esimene armuke, rikkas maaomanik. Suure egoga ja teistega manipuleeriv mees. Tal on olnud juba seljataga mitmeid suhteid armukestega, aga nähes Emmat kui ilusaimait ja ihaldusväärsemat sihtmärki, jätab teised sinna paika ja teeb kõik, mis võimalik,
Samuti on T kirjutanud palju kriitikat, esseistikat, kirjandus ja kultuuriloolisi töid. Reisikirjeldustes on esikohal kunst (maal ja arhitektuur) ja eksootika (,,Teekond Hispaania", ,,Teekond PõhjaAafrika", 1939"Ühe Norra reisi kroonika", ,,Pagulasaastaid"). Novellide põhiteemad: õuduselamused ja võikad juhtumid, katastroofid, katastroofitunded; ohjeldamatu lõbujanu, paheline priiskav nauding. ,,Maailma lõpus" noor meremees satub hiiglasneiu armukesena üleinimlike naudingute pöörisesse ja tapab kindlast hukust pääsemiseks oma täitmatu partneri. ,,Popi ja Huhuu" taksikoera ja ahvi sadisti ja masohhisti suhe. ,,Taevased ratsanikud" vana türklane ahviga tänaval raha teenimas. Alaarenenud poiss Bova puhub pilli. Ühel ööl kägistab Bova türklase, võtab tema raha ja naudib elu. Hommikuks raha otsas, tuleb tagasi, magab edasi. Ahv matkib poissi tapab ta.
annaabi.ee 
