saada, ent sealjuures ilmneb, et Vronski nagu paljud teisedki moskvalased eelistavad pigem vabadust ning mitmeid afääre abielumehe seisusele. Kõrgseltskond kohtub üksteise juures lõuna- või õhtusöökidel, kus lahatakse maailma probleeme näitamaks oma informeeritust ning üritamaks võimalikult haritud paista. Enamus lahkhelisid ning kokkupõrkeid nii heas kui halvas mõttes toimubki justnimelt eelnimetatud õhtusöökidel, kus keegi korvi saab, sellega südameid murtakse ja keegi armuavaldusi vastu võtab. Tundub nagu pääseksid seal keelepaelad valla ning kõik oma südant puistavad. Konflikt tegelaste ja Moskva vahel on käegakatsutav. Ükskõik kes raamatu põhikarakterite pundist Moksvasse ka satub, alati ta tunneb ennast muutununa, liblikana meeliköitval suvisel aasal, kus kasvõi hetkeks kõik mured kuhugi tahaplaanile kaovad ning õnnelained peakohal plaksatades kokku löövad. Moskva on nagu kõrgem jõud, mis oma väikseimagi puudutusega
Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid . I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee . Vapraim sõdalane Solor naasis tiigrijahilt ning kohtus püha tule ääres palvetades kauni bajadeer Nikiaga. Noored avaldavad teineteisele armastust. Nende armuavaldusi näeb aga pealt ülembrahmaan, kes olles samuti salaja Nikiasse armunud, lubab preestriseisusest loobuda kui neiu on nõus temaga põgenema. Tantsijatar põlgab mehe tunded ära, ning too tõotab armukadedusest Solori tappa. Samaaegselt toimuvad palees ettevalmistused pulmadeks. Radza andis Solorile oma tütre naiseks , tänutäheks ülesnäidatud vapruse eest. Õnnelikke pulmi varjutab aga armukolmnurk , ning seega otsustavad Gamzatti ja radza nende tee peal ees oleva Nikia tappa
Lavatükk kestis 2 h 10 min ja oli ülesehituselt jaotatud kahte vaatusesse. Kontserti üldmeeleolu oli pinev ja tempokas. Õhus oli tunda ootusärevust. Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid. I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee. Vapraim sõdalane Solon naasis tiigrijahilt ning kohtus püha tule ääres palvetades kauni bajadeer Nikiaga. Noored avaldavad teineteisele armastust. Nende armuavaldusi näeb aga pealt ülembrahmaan, kes, olles samuti salaja Nikiasse armunud, lubab preestriseisusest loobuda kui neiu on nõus temaga põgenema. Tantsijatar põlgab mehe tunded ära, ning too tõotab armukadedusest Solori tappa. Samaaegselt toimuvad palees ettevalmistused pulmadeks. Radža andis Solorile oma tütre naiseks, tänutäheks ülesnäidatud vapruse eest. Õnnelikke pulmi varjutab aga armukolmnurk, ning seega otsustavad Gamzatti ja radža nende tee peal ees oleva Nikia tappa. Nikiat
vastamata arm. Kuningas , kuninganna , Polonius poevad peitu teades, et Hamlet kohe tuleb. Ophelia saadavad nad saali,annavad talle veel raamatugi lugeda ( et Hamlet midagi ei kahtlustaks) ja ootavad Hamletit. Ophelia püüab püüda Hamletit lõksu andes tagasi ehted , mis Hamlet talle armastusega kinkis. Hamlet eitab kingituse kinkimist. Hamlet on oma sõnades väga valiv,kuna ta kuulsi kord pealt kuninga ja Poloniuse plaanist. Ophelia püüab kõige väest Hamletist välja pressida armuavaldusi, et see tõestaks Poloniuse sõnu. Kuid ei miskit Hamlet teeb kõik maha mis Ophelia räägib , teeb näo nagu temal pole kunagi Opheliaga pistmist olnud ja lahkub. Kuningas on pettunud , et Poloniuse sõnad ei vasta tõele.Kuningas mõtleb veel lasta kuningannal rääkida Hamletiga ja kui sellest jutuajamisest ka tõtt välja ei tule, saadab kuningas Hamleti Inglismaale maksuvõlgu sissenõudma. Lossi saalis toimub õhtul näitlejate etendatud etendus. Hamlet andis neile täpsed dialoogid ja
Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. III stseen: Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. Polonius annab Laertesele kaasa isalikud õpetussõnad ole mõistlik sõnades, tegudes ja sõprade valikul, hoidutülist, kuid kui muidu ei saa, ole kardetav vastane; kuula nõuandeid, ela kukru järgi, ära ole alp, ära anna ega võta laenu ja ole ustav endale - ja jätab hüvasti. Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes
Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. (lk 16-17) III stseen Mida said tead H ja O suhtest? Mida asjaosalised ise arvavad? Mida teised? Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. (lk 20) Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes. Ophelia tunnistab, et Hamlet näib taotlevat tema armastust ausal moel. Isa hoiatab, et teab neidude võrgutamise nõkse omast käest ja keelitab noormehe vandeid mitte uskuma.Et asi kindel oleks, keelab Polonius tütrel Hamletiga suhtlemise. (lk 22-23) IV stseen Mis toimub?
tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et kas Sganarelle isanda tunded on tema isanda suhtes jahtunud. Gusman hakkab vaikselt vihaseks saama, kuna saab teada, et milline mees see Don Juan õieti on. Talle jääb mõistmatuks, et kuidas ta saab peale nii paljusid armuavaldusi, kirju, kinnitusi ning korduvaid truudusevandeid veel oma sõna murda. Mees oli oma meeletuses isegi nunnakloostri müüride ees käinud donja Elvirat palumas. Sganarelle ütleb Gusmanile saladuskatte all, et tegu on suurima lurjusega, keda maapind iial kandnud on. Mees ei karda ei taevast ega pühakuid. Naisevõtmise peale on ta meister ning nimekiri, kellega ta abiellunud on ning kohe peale seda varvast lasknud, on piisavalt pikk, et õhtu ära sisustada
jõukaks perenaiseks, kel omakorda orje käsutada ja hulk loomi toimetada. Lüheldane matsakas keha ja sääred nagu sambad. "Mis naine see on, kes ei jaksa ise oma mehe peksugi välja kannatada!" Kange eit, ei jäta jonni. Räägib poegadele, et Mari pole Liisi ja Mareti pärisema. 10. Kaarel - Tagapere sulane, jäi vaid Vargamäe Andresele rammukatsumises alla. Ei anna kergesti alla, kui asi puudutab võitmist, jõulist pealejäämist. Pidi joonud olema, et armuavaldusi öelda (nt Maiele). Tugevamaid mehi. Läks välismaale oma tolleajastu "American dreami" täitma. Ei olnudki vist Maiesse teab mis väga armunud. 11. Kingu Priidu - tasane mees, eelistas pilli mängimist rammukatsumisele. Oli Liisi pulmas pillimeheks. 12. Eespere tüdruk Mai - Matsakamaid naisi. Talle meeldis perenaine, kuid südamevalu Kaarli pärast oli liiga suur. Lahkus. 13. Uus tüdruk Mari / hilisem Vargamäe Eespere perenaine valged hambad. Töökas, teeb
truudusemurdmist siiski ei usu. Elviro omakorda jutustab uudiseid Xerxesest ja Romildast Arsamenesele, kelle süda on kurvastusest lõhkemas. Järgmine tegevuspaik on Xerxese uus sild paatidest sild üle Hellespontose väina. (Tegevus toimub silla juures.) Siia pagendatud Arsamenes kohtub Xerxesega, kellelt kuuleb, et ta võib naituda Atalantaga, keda ta ju armastab! Romilda jätab Xerxes muidugi endale. Siia saabuvad ka "sõjamees" Amastris ja Romilda. Amastris ei suuda Xerxese armuavaldusi, mis on Romildale suunatud, kuulata ja kaotab enesevalitsemise, nimetab Xerxest reeturiks ja murrab oma mõõga pooleks. Xerxes käsib mässaja vahistada. Romildal õnnestub Amastris siiski vabaks saada. 3.v. Romilda ja Arsamenes selgitavad suhteid. Atalanta tunnistab oma intriigid üles. Xerxes ilmub taas, lootes saada Romildalt jaatav vastus. Romilda teatab, et ta kavatseb alluda ainult oma isa otsusele. Ariodatesele seveeritakse asja nii,
annaabi.ee 
