Ma vihkasin, et kuigi käisin erinevates kohtades, tundusid need siiski nii ühesugused alati ringikujuline, liivane pinnas. Ma vihkasin neid vastikuid veriseid vaatemänge armastavaid roomlaseid, kes hõiskasid kõrvulukustavalt ning kui võitja oli vastase maha surunud, siis andsid nad märku tapmisest või halastamisest. Kui publik tahtis surma, keerasid nad pöidla alla poole, kui nõudsid aga armuandmist, keerasid nad pöidla üles poole. Lõpliku otsuse tegi siiski keiser kui ta kohal viibis. Ma proovin enda vastikustunnet alla suruda. Ma annan endast kõik, et olla areenil parim. Ma teen seda enese nimel, teen seda vabaks saamise nimel. Kordan endale iga päev, et suudan kolm aastat võitlustest välja tulla eluga, ning siis olen ma vaba mees.
tarbeks vajalik tappa korrarikkuja, mis peletaks teised inimesed tagasi mõttest midagi samalaadset korda saata (Espersen 1997). Minu isiklik arvamus on surmanuhtluse pooldamine kuna paadunud mõrvareid ja lastepilastajaid ei ole võimalik ümber kasvatada ja parem oleks nad ühiskonnast igaveseks kõrvaldada kuna sellised inimesed kordavad oma tegusid ikka ja jälle. Vangistus on selliste jaoks liiga leebe karistusviis, seal on neil võimalik edasi eksisteerida ja armuandmist taotleda, mis võib nad igapäevaellu tagasi tuua, kus neil on võimalus oma kuritegude sooritamist jätkata. Teine poolt väide ütleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovõimetus) (Espersen 1997). Riik peab kaitsma ühiskonda ja individuaale. Surmanuhtlusega kaitseb riik ühiskonda ohtlike kurjategijate eest. Mõrvari hukkamine on ainus võimalus tagada uute tapmiste toimepanemist ning see kaitseb süütuid elusid
3300 meest) Eesti II vabadussõda 1944 1944. Alguses murdis punaarmee läbi Saksa rinde põhjas – Leningradi blokaadi lõpp. Vene väed peatati Narva jõe joonel tänu eestlaste väeosadele ja Euroopa SS- vabatahtlikele. Nõukogude vägede julmusest räägib selgelt Vene ülemjuhatuse käsk esimestele ründajatele - "Eestlased on meile vaenulik rahvas. Seepärast tuleb maabumisel kõik tsiviilisikud armutult hukata ning purustada ja hävitada kõik ettejuhtuv. Mingisugust halastust ega armuandmist ei tohi olla. Hukata tuleb kõik, vaatamata vanusele ja soole.“ See pani ka veel kõhkleval seisukohal olnud Eesti mehed minema sõtta Saksa sõjaväemundris kommunistliku Venemaa vastu. kaitselahingutes 1944 kevadel väljanäidatud vapruse eest autasustati mitmeid Eesti ohvitsere Saksa armee kõrgeima autasuga – rüütliristiga nagu Alfons Rebane, Harald Nugiseks, Paul Maitla, Harald Riipalu. „Karistuseks oma maa kaitsmise eest“, tegi Nõukogude sõjalennuvägi Eesti linnadele
kõrgelt hinnatud lõbustuse. Gladiaatorite võitlused toimusid ringikujulist või ovaalset areeni igast küljest pealtvaatajate istmetega piiravates amfiteatrites. Rooma suurim amfiteater oli Colosseum. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel. Kahevõitluse korral kandis üks vastane kiivrit, kilpi, rinnakaitset ja mõõka, teisel olid võrk ja terav kolmhark. Võidetu saatuse otsustas publik: vaatajate püstine pöial tähistas armuandmist, allapööratu aga nõuet kaotaja surmata. Kõnekunst oli roomlaste jaoks oluline oskus, seda oli vaja Senatis, rahvakoosolekutel, kohtus; poliitiku edu alus oli hea kõneoskus. Roomlased kasutasid kreeklaste oskusi. Keelekasutuses eristati 3 stiili. Madal stiil oli tarvilik kõneleja seisukohtade põhjendamisel. Keskmine stiil kuulajatele naudingu pakkumisel. Kõrget stiili kasutati kuulajate innustamiseks. Kuulus kõnemees Roomas oli Cicero. Senaator Cato olevat iga oma kõne
vaatamiseks). Rooma suurim amfiteater oli aastal 80 valminud Colosseum. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel. Viimasel juhul oli kõige tavalisem kahevõitlus, kus kohtusid üks kiivri, kilbi, rinnakaitsi ja mõõga ning teine võrgu ja terava kolmhargiga relvastatud vastane. Võidetud vastase saatus jäi publiku otsustada, mille puhul vaatajate ülespidi pööratud pöial tähistas armuandmist, alla langetatud aga nõuet lüüa saanu surmata. Keisri kohalviibimise korral kuulus lõplik sõna temale. Korraldati ka lahinguid suuremategi gruppide vahel ja koguni terveid merelahinguid Tiberi jõel või ühel Rooma lähedasel järvel. Need jäid siiski erandlikeks. Nagu võidusõitjad, nii olid gladiaatoridki enamasti orjad ja nendegi hulgas kerkisid esile omal alal kuulsust ja kõrgeid rahalisi autasusid võitnud meistrid. Nii mõnelgi gladiaatoril
milles esimene peatükk kirjeldab Preisi krim.õiguse üldosa. Ka Prantsusmaa krim.seadustikus tekkis 19 saj algul (1810) hästisõnastatud süsteemne eesosa. Peale seda hakkasid need tekkima ka teiste riikide seadustes. Karistuse kandmine. 19 saj tähtsamad krim.õigusalased tööd loodi siiski täidesaatval alal. Tähtsamaks sammuks oli surmanuhtluse piiramine, mis osalt asendati eluaegse sunnitööga, osalt hakati praktiseerima armuandmist. Muutus ka vabaduskaotuse kandmise iseloom ja tingimused. Veel 18 saj lõpul kandis kurjategija oma karistust kindluse tüüpi ühisvanglas või sunnitööasutuses. Kinnipidamiskohtade tingimused olid jubedad. Eriti saatuslikeks said need kriminaalsed mõtteviiside nakatajatena; asotsiaalne sisekord tõmbas vähem rikutud inimesed kiiresti paadunud kurjategijate juhtimise alla. 19 saj hakkasid reformistid nõudma vanglakorra põhjalikku muutmist. Ameerikas katsetati - esialgu suure eduga
volikirjad, sõlmib või rafitseerib välislepingud millega Eesti riik on ühinenud. Samuti on riigipeal õigus kokku kutsuda parlamendi istung või parlament laiali saata. Samuti on tal õigus välja kuulutada erakorralised parlamendi valimised. Tal on õigus kuulutada välja seadusi ja anda välja seadlusi või dekreete. Samuti tema pädevuses erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamine. Samuti riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid. Rahuldab või ei rahuldada armuandmist. Kohtuvõim võrreldes teistega on konkreetne ehk kohus langetab ja vaatab läbi konkreetseid asju ehk lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus vaatab läbi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse. Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivarade kasutamise üle. Õiguskantsler teostab järelvalvet õigusloovate aktide põhiseaduslikkuse üle. Lisaks
Fakultatiivse referendumi määramine 31 (korraldamine) sõltub selle organi äranägemisest, kes tahab mingit küsimust referendumil otsustada. Fakultatiivset referendumit saab korraldada kõikides küsimustes, välja arvatud need, mida selgesõnaliselt on keelatud referendumile panna -- väga sageli näiteks riigimaksude ja eelarve küsimust, amnestiat ja armuandmist, välislepingute ratifitseerimist (vt. Eesti põhiseaduse § 106). Ilma igasuguste piiranguteta on fakultatiivsete referendumite korraldamine reguleeritud Ðveitsis. Seal saab referendumile panna iga föderaalseaduse või üldise iseloomuga föderaalmääruse ja rahvusvahelise lepingu, isegi maksuküsimuse. Kohustusliku referendumiga on tegemist siis, kui küsimust ei saa teisiti otsustada kui ainult referendumil
annaabi.ee 
