Nende kahe signaali põhjal määrab juhtplokk auto tegeliku liikumissuuna Kui tegelik liikumissuund erineb soovitust, alustab tööd ESP ESP elektrooniline stabiilsuskontroll Juhtplokk otsustab, kui palju ja millist ratast pidurdada või kiirendada ning kas on vajalik vähendada mootori pöördemomenti Anduritelt saadud signaalide põhjal kontrollib juhtplokk tehtud muudatuste tõhusust ja vajadusel vähendab või suurendab neid ESP töötamise ajal vilgub armatuurlauas vastav märgutule lamp ESP- süsteem vajab töötamiseks järgmist infot : Millises suunas Millises suunas liigub auto tegelikult ? tahetakse autot Vastuse saamiseks juhtida ? mõõdetakse auto Vastuse saame pikisuunalist ja külgsuunalist kiirendust rataste Kui auto tegelik pöörlemissageduse liikumissuund erineb juhi poolt soovitust, see
PIDURISÜSTEEM Sõiduautodel kasutatakse hüdraulilist pidurisüsteemi. See koosneb piduripumbast, võimendist, torustikust ja pidurimehhanismidest. Kaasaegsetel sõiduautodel on tavaliselt kõikidel ratastel ketaspidurid. Pidurivõimendi töötab mootorilt saadava hõrendusega. Mootori seiskumisel pidurivõimendi enam ei tööta ja see toob kaasa pidurdusteekonna pikenemise ja piduripedaalile vajutamine nõuab rohkem jõudu. Auto armatuurlauas paiknev pidurisüsteemi märgutuli hoiatab juhti liiga madala pidurivedeliku taseme, mõne- del autodel ka piduriklotside suure kulumise ja pidurisüsteemi lekete eest. Kui piduripedaalile vajutamisel pedaal vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb viivitamatult lasta korrastada. Teel olles võiks aga pedaali "pumbata", pidurdada mootori abil ja kasutada pidurdamiseks seisupidurit. BLOKEERUMATUD PIDURID (ABS)
Nende kahe signaali põhjal määrab juhtplokk auto tegeliku liikumissuuna. Kui tegelik liikumissuund erineb soovitust, alustab tööd ESP süsteem. Juhtplokk otsustab kui palju ja millist ratast pidurdada või kiirendada ning kas on vajalik vähendada mootori pöördemomenti. Anduritelt saadud signaalide põhjal kontrollib juhtplokk tehtud muudatuste tõhusust ja vajadusel vähendab või suurendab neid. ESP töötamise ajal vilgub armatuurlauas vastav signaallamp. 12 ProDiags ESP süsteemi andurid ja täiturseadised ESP- süsteem vajab töötamiseks järgmist infot: - Millises suunas tahetakse autot juhtida? - Millises suunas liigub auto tegelikult? Esimesele küsimusele saadakse vastus rataste pöörlemissageduse anduritelt ja rooliratta
Numbritule värvus peab olema valge ja see peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega. Sõiduki registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt (peab olema ilma katteta ja puhas). Suunatule laternad Alates 1980. valmistamisaastast peavad masinal olema eesmised ja tagumised suunatule laternad. Suunatulede värvus peab olema merevaigukollane ja vilkumissagedus 90 ± 30 korda/ min. Suunatulede kontrolliks peab armatuurlauas vilkuma sünkroonselt roheline märgulamp. Muud tuled ja tunnusmärgid Ohutuled Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled. Ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Autorongi tunnusmärk Haagist vedaval masinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinarongi tunnusmärk,
= 1,0 Õhk/kütus = 14,7/1) Mootori temperatuuri andur, ehk mootori jahutusvedeliku temperatuuri andur. Tavaliselt kasutatakse sissepritsesüsteemide puhul NTC (Negative Temperature Coefficient) termistore, millel temperatuuri suurenedes takistus väheneb. Erinevatel autodel võib olla kuni kolm või isegi neli jahutusvedeliku andurit. Kasutatakse neid vastavalt radiaatori ventilaatori sisselülitamiseks, armatuurlauas olevale näidikule impulsi andmiseks ning viimaseks ja kõige tähtsamaks autoajule signaali tekitamine. Mootoritemperatuuri andur mängib samuti olulist rolli kvaliteetse küttesegu loomises. Läbi selle anduri saab aju aru kui soe on mootor. Tänu sellele teab see reguleerida sissepritsesüsteemis segu rikastamist, nagu eelpool mainitud, mida jahedam mootor, seda rikkam peaks segu olema Õhu temperatuuri andur, mis annab ajule teada kui palju õhku on võimalik kokku
mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses või mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; 9) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min; 10) suunatulede töö kontrolliks peab armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. N 2 ja N3 kategooria vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haagise suunatulede märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga. Kontrollimine: 1) TÜ vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt Ereegli nr 6/01 või direktiivi
poolt kontrollitav. Maanteedel teeb vastavat kontrolli politsei. Et kontrollimine oleks võimalik, on vaja seadet, mis näitab ja registreerib automaatselt või poolautomaatselt sõidukite läbisõitu ja juhtide tööaegu. Seade kannab nimetust sõidumeerik ja see paigaldatakse sõiduki armatuurlauas selleks ettenähtud kohta. Vanemat tüüpi sõidumeerik on kellamehhanismiga varustatud elektrome- haaniline seade, mis näitab ja registreerib graailiselt spetsiaalsele paberilehele (sõidumeerikule- hele) kõik vajalikud andmed. Kettakujuline sõidumeerikuleht paigaldatuna meerikusse, on nähtud
annaabi.ee 
