Marie Underi sonettide maalilisus Marie Underi sonette lugedes maalib iga rida ette üha tervikuma pildi. Ennast võib unustada riimide vahele, võib kaotada taju reaalsusega. Tunne, nagu vaataks pildiraamatut, mitte loeks teksti. Luule on täis loodus ja armastuselamusi. Kordagi ei tule ette keele sõlmi, kogu luule voolab nagu jõgi. ,,Merilind" on väga detailne. Igas reas on toodud esile linnu välimus ning tema tunded. Under on hinnanud linnu ilu ja kuidagi üritanud aru saada linnu muredest, tahtnud lennata koos linnuga ja läbida tema kurb teekond. Sonett ,,Kui esimesel päeval" on kirjutatud sellise tunnete detailsusega, nagu ta oleks kirjutanud selle just sel hetkel, kui ta neid tundeid tundis. Kindlasti leiab keegi, kes
Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri Julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendus. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus- ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Impulsse teisenemiseks sai ta maailma teisenemise kõrval ka saksa ekspressionismi luuletajate loomingust, mida ta tol perioodil tõlkis. Alates 1920. aastate teisest poolest
luuleloominguga.................................................................................................................. 9 Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid", mis tegi ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus ja armastuselamusi........................9 Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal................................... 9 Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.................................................................
impressionismi ja sümbolismi mõju. Erinevused "Noor-Eestist": · ei järgitud sihipäraselt väljatöötatud kultuuripoliitilist tegevusprogrammi; · väljaannetes puudusid esteetilised programmartiklid, tegevuse peamine ajendaja oli inimeses peituv loomingutarve; · nende luule oli tunduvalt meelelisem, esikohale seati indiviidi tundeväljendus; · nõuti suuremaid vabadusi inimese tunnetele ja instinktidele, armastuselamusi kujutati senisest tunduvalt vabamalt Kirjastamine oli "Siurule" esmatähtis ülesanne. Vajati raha, mida endal polnud. Nende leidlik idee oli avalike kirjandusõhtute korraldamine, mis viidi läbi noorusliku julgusega, isegi skandaalselt "Siuru" vallutas raamatuturu lausa mängeldes. Ühisväljaannetena ilmusid ka "Siuru" albumid ja koguteos "Sõna". Ülejäänud olid siurulaste luule- ja novellikogud, esseed,
esilekerkimisega (1917) olles seotud 20. sajandi eesti luule teise tõuslainega. Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923 ) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Impulsse teisenemiseks sai ta maailma teisenemise kõrval ka saksa ekspressionismi luuletajate loomingust, mida ta tol perioodil tõlkis. Alates 1920
Enda varjujätmiseks kasutab autor dialoogivormi, laseb tegelastel endil oma olemust avada. nt. Shakespeare "Romeo ja Julia" 2) * Marie Under- Nimetatud ka Eesti luule hingeks, Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917). Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti. Underi varasem luule on sensuaalne, täis loodus ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla ja "Pärisosa" toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule säravamaid esindajaid, kelle loomingus on esile tõusnud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elamused, tõde, igatsus jne
impressionismi ja sümbolismi mõju. Erinevused "Noor-Eestist": · ei järgitud sihipäraselt väljatöötatud kultuuripoliitilist tegevusprogrammi; · väljaannetes puudusid esteetilised programmartiklid, tegevuse peamine ajendaja oli inimeses peituv loomingutarve; · nende luule oli tunduvalt meelelisem, esikohale seati indiviidi tundeväljendus; · nõuti suuremaid vabadusi inimese tunnetele ja instinktidele, armastuselamusi kujutati senisest tunduvalt vabamalt Kirjastamine oli "Siurule" esmatähtis ülesanne. Vajati raha, mida endal polnud. Nende leidlik idee oli avalike kirjandusõhtute korraldamine, mis viidi läbi noorusliku julgusega, isegi skandaalselt, arvestades hästi lugejate psühholoogiaga. "Siuru" vallutas raamatuturu lausa mängeldes. Ühisväljaannetena ilmusid ka "Siuru" albumid (I 1917, II 1918, III 1919) ja koguteos "Sõna" (1918)