Hamleti traagika põhjused Hamlet oli Taani surnud kuninga poeg, kes sai kohtudes isa vaimuga teada, et too oli mõrvatud lihase venna poolt. Vaim jutustab kogu loo ära ning käsib pojal kätte maksta. Eesmärgile lähemale aitab peategelast tema armastatu isa Poloniuse kuulujutt, et Hamlet on peast segi läinud. Hullunud armastajana saab ta haududa kättemaksuplaane ja öelda vahepeal kuninga poole teravaid väljendeid, mis peaksid panema ta enda tegu ülestunnistama. Taani prints Hamlet on traagiline karakter. Teda kummitab pidevalt küsimus: "Olla või mitte olla?". Kaua aega kaalub ta viisi, kuidas maksta onule kätte ja leiab, et vaja on midagi enamat kui lihtsalt tema surm, sest see oleks liiga lihtne. Kuna Poloniuse arvamuse tõttu peetakse Hamletit hulluks, siis ei saa ta ka kuninga tegusid
mis teeb raamatusse süvenemise kergemaks. Tähelepanu väärib fakt, et autor kunagi ei nimeta teda ainult eesnime pidi - noormees on alati ainult Robert Jordan. Selline ta on - noor, kuid tõsine, südamega, kuid vapper. Teda kutsuda vaid Robertiks oleks vähe. Tema kui isiksus on avatud mitmetahuliselt: lihtsa inimesena, kes keset lahingut tahaks koju; sõjamehena, kellel pole õigust midagi karta; ja armastajana. Kõigist tegelastest tundub Pilar olevat ainuke, kes teda kõige sellena ka näeb. Teistele on ta kas sõjamees; noor, kollanoka moodi (kuid siiski mitte kollanokk) ameeriklane või niisama mees. Pilar oli võimetega - ta nägi asju, millest teistel polnud aimugi. Ta oskas näha südamega, selle asemel et vaadata silmadega ja teada vaid pealiskaudselt, mis inimesed ta ümber on. Tema otsusekindlus andis talle eelised oma mehe ees. Too tugev naine teadis, mis
· Mehed katsetavad, riskivad, uurivad · Naised eelistavad vähem riskida, lähevad välja kindla peale · Mehed hindavad töösuhetes ametlikkust, suhted ülemustega. Hindavad edukust töö juures · Naised: head suhted töökaaslastega, hindavad enda vajalikkust tööl Armumine ja armastus Armumine saabub ja kaob äkki. Keskendub ühele suhtele. Kõrgenenud tundlikus. Pidev erutusseisund. Armastus on pikaajaline rahulik suhe. Keskendub mitmele inimesele. Abielluma peab armastajana. Armastuse etapid: 1. Meeldimine, tekib usaldus Armastuse teooriad Armastuselt oodatakse võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Armastust eristab sõprusest kirg ja see mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soovida endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks. Armastuse kolmnurkne mudel: intiimsus, kirg ja pühendumine.
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan,
trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla
hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Leys d’Amor (armastuse seadus) – luule reelid. Ettekandis zanglöör
Trubaduuride tegutsemisaeg, -koht, kontekst. Tubaduuride luule
vormid ja liigid.
12-13
Tume stiiil, mis vastandas selgele stiilile
Selle taustal toimub lugematu jumalate, jumalannade kummardamine. Kaks tähtsamat jumalat, keda hinduistid kummardavad on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega. Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma alalhoidmisega. Tema enim kummardatavad kehastused on Rama ja Krisna. Sivat kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga, krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana. Tal on kaks poega: elevandipeaga jumal Ganesa ning Skanda ehk Murugan. Siva isikustab tõelisuse ülimat loomust ja sellesse kätketud vastandlikkust- elu ja surma, loovat ja hävitavat, asketismi ja erootilisust- suhteid, millel põhineb kogu elu. Kosmilise tantsijana on Siva loomingu ja hävingu jumal, kes oma tantsuga hoiab ülal universumi lõputut rütmi. Jumalannade kummardamine on hinduismi kõige eripärasemaid vorme, mis ulatub tagasi esiajaloolisse aega
rõhub nagu raudne soomus - / kõigesse, mis väär ja ohtlik, / kiindub kirglikult mu loomus" (,,Selle ilma igav kainus"). Uusi värve tõi ,,Tuli ja tolm" eesti armastuslüürikasse, mida kümnendi keskel viljeldi väga vähe. Betti Alver eelistas vihjavat, muude motiividega põimuvat käsitlust, nagu luuletuses ,,Kes poleks näinud häda, mille raskus", ,,Ühele hullule" ja ,,Nõid". Luuletuses ,,Raugad" võib noor inimene, kujutledes end armastajana kauges tulevikus, luua iroonilise pildi, samal ajal aga jääb kunst muutumatuks ja pühaks. Rikkalikes variatsioonides, ühe uutest vaatepunktidest lähtudes loob ,,Tolm ja tuli" eesti lüürikas ainulaadse kiidulaulu kunstile. Kunsti imeni jõudmine tundub pühaliku, inimest ennast loova aktina: ,, Kuidas kõrgete palmide salgus / oli äkitselt kohin nii suur, / ürgne metslane, kui sinul valgus / puusse esimest korda kontuur!" (,,Kunsti sünd").
Annavad määratletuse ja kindlustunde. Rollid on alati seotud grupi eesmärkidega. Rollil on omadus inimest kaitsta. · Eksistentsiaalsed kes ma olen inimesena? Ei tulene otse maailmast. Mis on elu mõte? Miks ma olen siin? Küsimused, mis puudutavad eetikat, moraali, looduse osaks olemist, religiooni, eksistentsiaalsed küsimused süüst, vastutusest, armastuses, arhetüübilistest rollidest (kes on ema, kes on isa, süütuna, orvuna, armastajana). Rolliootus Rollitaju Rolli omaksvõtt Rollikäitumine Keerulised rollid. Rollitu roll inimene, kellele ei ole mingeid ootusi või ka pseudorollid. Defineerimata roll ootustusi/kirjeldusi pole antud. Halvasti normitud positsioonid vanaisa partner on lapselaps mitte vanaema. Taunitud rollid armuke, kodutu, prostituut. Autsaiderid tead, et ei saa positiivset tagasisidet. Hälbinud rollid kergelt hukka mõistetud,
riideid jmt - mt oli olnud kooliõpetaja, aga pidi sellest kohast loobuma, meeldis enda õnnetus, meeldis kirjutamine, sest siis võis paberile panna, mida iganes, iga õhtu viis kirju posti, kirjutas sellele ,,jumalale", oli segaduses, äkki oli temaga hoopis abielus olnud ja kas ta oli selles abielus mees või naine olnud - proovis kord salaja tema talaari, see oli erutav - käigud postkastide juurde olid ainsad hetked päevas, kui mt jälgis taevast ja kõneles sellega 20. - Franz oli armastajana suurepärane, kuniks mt teda ja tema karvaseid käsi põlgama hakkas, vahel unistas kuumi ladinlasi, lasi endale päikeseprillid teha, et saaks neid jälgida ilma, et seda märgataks - oli tol päeval põhjuseta õnnelik, tahtis, et surmatunnini oleks veel 1000 aastat - õues lõppes hoovihm ja kevad oli läbi saamas, peagi saabus uus sadu, rahe, tuul, jäi seisma ühe mööbliantikvariaadi ette, kus märkas üht naist ja meest endale miskit ostmas, pood oli
mis teeb raamatusse süvenemise kergemaks. Tähelepanu väärib fakt, et autor kunagi ei nimeta teda ainult eesnime pidi - noormees on alati ainult Robert Jordan. Selline ta on - noor, kuid tõsine, südamega, kuid vapper. Teda kutsuda vaid Robertiks oleks vähe. Tema kui isiksus on avatud mitmetahuliselt: lihtsa inimesena, kes keset lahingut tahaks koju; sõjamehena, kellel pole õigust midagi karta; ja armastajana. 54 Kõigist tegelastest tundub Pilar olevat ainuke, kes teda kõige sellena ka näeb. Teistele on ta kas sõjamees; noor, kollanoka moodi (kuid siiski mitte kollanokk) ameeriklane või niisama mees. Pilar oli võimetega - ta nägi asju, millest teistel polnud aimugi. Ta oskas näha südamega, selle asemel et vaadata silmadega ja teada vaid pealiskaudselt, mis inimesed ta ümber on. Tema otsusekindlus andis talle eelised oma mehe ees
nagu armastatut. Proua Bonacieux oli talle kõigi jumalate nimel vandunud, et ei tunne Aramist, ja veerand tundi pärast vande andmist leiab d'Artagnan ta Aramise käevangust. D'Artagnan ei mõelnud sellele, et ta kaunist kaupmehe-naist tundis alles kolm tundi ja et too ei võlgnenud talle midagi peale väikese tänutunde musta riietatud röövijate käest vabastamise eest; pealegi ei olnud ta temale midagi lubanud. D'Artagnan näis endale teotatud, petetud ja väljanaerdud armastajana. Veri ja vihapuna tõusis talle näkku, ta otsustas kõik selgitada. Märgates, et neid jälitatakse, kiirendasid noormees ja noor naine sammu. D'Artagnan kiirustas veel enam, möödus neist ja pöördus neile vastu just sel hetkel, kui 134 nad jõudsid SamaritaineM juurde, mille ees põlev latern heitis valgust kogu sellele sillaosale. D'Artagnan peatus ja ka nemad peatusid. «Mida te soovite, härra?» küsis musketär võõra aktsendiga, ise sammu võrra taganedes
annaabi.ee 
