Nii otsustas ta originaal-lõpu alles jätta. Etendusega kaasnes ka loomulikult muusika. Muusika oli kirjutatud, nagu arvata võib, etenduse autori enda poolt. Taustamuusika oli klassikaline instrumentaalmuusika. Kõige enam ,,action"-it oli teises vaatuses, kus Montecchid ja Capulettid tülitsevad ning kus hukkub Romeo vaenlase, Tybalti käe läbi Romeo sõber, Mercutio. Selle eest tapab Romeo ka Tybalti. Sellega on perekonnad veel rohkem tülis ja veel väiksem on võimalus kahel armastajal, Romeol ja Julial abielluda. Mulle meeldis kõige enam Tybalt, sellepärast, et ta oskas silmapaista. Ta tantsis väga jõuliselt. Kõige vähem meeldis mulle Julia. Tema tundus sellise hädapätakana. Kindlasti on asi selles, et tema roll on ka selline, kus ei saa muudmoodi, aga mulle igatahes ei meeldinud. Kostüümide kohta võiks niipalju öelda, et need olid lihtsad. Julia kandis lihtsat kollast, ülepea tõmmatavat kleidikest. Armunute isadel-emadel olid aga uhked kostüümid seljas.
sõprust. Preestrinna Leila saabub palvusele pärlipüüdjate ohutuseks ja Nadir tunneb preestrinna ära kui naise, kellesse tema ja Zurga kunagi armusid. Õhtul, läheb ta preestrinna juurde ja nad tunnistavad oma armastust üksteise vastu, kuid nad ülempreester Nourabad satub neile peale. Tema vooruslikkuse vande rikkumise eest mõistetakse mõlemad surma. Zurga, olles armukade ja reedetud, avastab, et minevikus Leila oli päästnud tema elu, ning paneb küla põlema, et võimaldada kahel armastajal põgeneda. Ooper lõppeb, kui Zurgale lüüakse nuga selga ülempreester Brahmani käsul, kui ta sai Zurga plaanist teada. Kontsert oli küll pikk, kuid mulle ta meeldis. Vahepeal olid mõnusad kiiremad kohad, kus kasutati palju trumme. Lauljad oli väga osavad, kindlasti juba kaua laulnud. USA-st pärit laulja oli neeger. Ta mängis Nadiri ning tal oli mõnus hääl. Etenduse algus oli kõige huvitavam, sest siis oli muusika hoogne ja mõnus. Lõpupoole hakkas kuidagi ära vajuma.
Faust Margaretasse, range kasvatuse, kuid heasüdamlikku tütarlapsesse. Mehel õnnestub võita Margareta süda oma mõistuse ning Mefistofelese kavalate trikkide kaasabil. Mefistofeles kavatseb meelitada Fausti meelelise iha lõksu, kuid kahe armastaja vaheline tunne on sügav ning Mefistofelest ei saavuta kokkuvõttes edu. Ümbritsevate inimeste silmis on Fausti ja Margareta suhe patune. Mefistofeles ei tee nende elu lihtsaks ning kahel armastajal tuleb läbida mitmeid takistusi ning oma lõpu leiavad kolm Margaretale tähtsat inimest : tüdruku ema, tema vend ning Fausti ja Margareta ühine laps, kelle Margareta lootusetuses uputab. Selle eest mõistetakse Margareta vanglasse. Mefistofeles aga pole Fausti suhtes alla vandunud ning püüab ta mõtteid pobleemidest eemale viia, võttes ta kaasa Volbriöö pidustustele. Sealne õhkkond ja seltskond süvendavad aga veelgi rohkem Fausti lootusetust
tekstiline. Armastaja portree on keeleline. Armastuse keel on see, mida inimesed räägivad, see on üksildane kõne(kõneleb iseendaga) armastaja keel ilmutab ennast figuuride kaudu .Figuur keelefragmendid, mis on(keele) koreograafilised, füüsilised kujutused.Nad on sõnalised, aga saad käsitleda kehalistena(põlvele laskumine) Figuurid on intertekstuaalsed, viitavad sellele, mis on kuuldud/nähtud, koosnevad seostest, igal armastajal on oma figuuride varamu, mida ta kasutab. Kõik figuurid ilmuvad meie ette korrastamatuna( ei integreeru kõrgemal trasemel looks, vaid on eraldi fragmentidena) midagi kalendritaolist pole esimest figuuri, pole viimast. Vaatab neid tähestikuliselt lihtsustamiseks. ,,armastaja kõne on klisseelik kõne" esineb automatism- nt. kordus, kramplikkus. Teatud tingiimustel me saame kõik figuurid panna tööle üldise loo huvides. Armu tunde muutmine produktiivseks abielu, järglased
ja sedagi, et naine on arglik ja õrn, kes ei taha igaühele olla naise eest. /.../ Ning oma sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi väriseva lehi paista lased./.../ Väga huvitavalt on metafoor looduse ilu ja naise silmad vahel. Ja lõpp on võidukas, kuid pole seda sõnadega üle paisutatud. Hästi on väljatoodud, see kuidas kedagi armastades, teda ihaldades on minul kui armastajal uus elu temaga olles. Nagu elaksin kaht elu, üks on joovastav elu armastatuga, teine igapäevane hall. /.../ uus elu vulas mul sääl üle pää ja käte./.../ Eel äikest (1924, Pärnus 5.juuli) Selgesti on märgata, et luuletaja teab loodusest ja tema käitumisest erinevates olukordades palju. Kõik nähtused, mis seovad loodust ja äikest on püütud ära mainida.
Tõrjutus romantilistes suhetes Tõrjutuse vormid paarisuhtes: 1. Vastamata armastus on emotsionaalselt raske mõlemale poolele- armastajale ja tõrjujale. Tavaline kogemus nii noorukieas kui ka täiskasvanuea algul. Armastaja kogeb küll posit emotsioone kuid neg emots on kui vastamata armastuse puhul kaalukamad. Tõrjuja peab armastajat tüütuks, ebameeldiv on positiivseid sõnumeid saada, tekivad negat emotsioonid ainult 1/3 emotsioonidest on postiivsed. Armastajal ja armastataval on mõlemal raske ja ebameeldiv. Armumisest väljatulek võtab aega. 2. Seksuaalne mittehuvitumine- seksuaalne tegevus paarisuhetes langeb aja jooksul (see ei näita et midagi oleks valesti). Suhetega seot faktorid: võimukonflikt, kehv kommunikatsioon, usalduse puudumine, hirm partneripoolse tõrjumise ees, huvi langus, seksuaalsuse allasurumine. Rahuolu on seotud seksuaalsuhtega partneriga positiivselt (pos korrelatsioon).
poole. Plotinose jaoks oli mõistuslik maailma tunnetamine midagi, mis tuleb inimese seest, hingest. Reaalsuse põhistruktuurid paiknevad meie endi sees. Maailm asub meie peas, mitte meie pea maailmas. Lähtutakse alati subjektiivselt iseendast. Mõtlemine on pöördumine sissepoole, iseendasse. Tuleb ära pöörduda meelelisusest. Sõnades väljendus on piiratud. Mõtlemine ei toimu aga ainult keeleliselt. Inimese ülim eesmärk on saada jumala sarnaseks, parimad eeldused selleks on armastajal, muusikul ja filosoofil. Puhas tunnetus leiab aset aga seal, kus techne jääb maha, filosoofias. Plotinos kasutab inspiratsiooni asemel mõistet intuitsioon. Loomevõime asub inimese enda intellektis, mitte väljaspool ja selle arendamine sõltub inimesest endast ja techne arendamisest. TECHNE mõiste Plotinosel esineb samuti erinevalt, kord käsitööna, ilma kontseptuaalse tasutata; siis jällegi kui mõistuslik vorm, mis annab korra ja vormi kogu eksisteerimisele, nagu on selle
Üksnes tehnilistest oskustest ei piisa, et kunstnikuks saada. Plotinosel on techne tegudele vastandatud looduse, physis`e teod. Nende kahe loomevormi tulemus võib olla sama ilus: kunst võib anda ilu kogu hoonele koos selle üksikosadega, physis võib anda selle üksikule kivile. Kui peatuda kunsti ja filosoofi suhtel, siis püsib Plotinosel Platoni skeem. Meie siht on saada jumalasarnaseks ja parimad eeldused selleks on armastajal, muusikul, kes viljeleb muusikalisi 24 kunste. Aga lõpuni välja viib siiski intellektuaalsete võimete süvendamine. Kunst ei ole tunnetuse lõpp, tunnetus tipneb seal, kus techne on juba lõppenud, techne`st ülemal. Puhtas mõistuses technet enam ei ole. See valdkond jääb filosoofiale. Intellekt on Plotinosele ühtlasi Platoni ideedemaailm, tõeliselt oleva totaalsus: see on nii mõte
annaabi.ee 
