imekauniks.Sellepärast kutsus ta 1917. Aastal intelligentsi üles mitte boikoteerima revolutsiooni. · Sel ajal elas läbi viimase loomingulise tõusu o Artikkel ,,Intelligents ja revolutsioon" o Poeem ,,Kaksteist" o Luuletus ,,Sküüdid" · Venemaale pühendatud luuletustes on piiblimotiive, pilte vaesest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki. · Luuletaja roll Venemaal oli eriline. Ta pidi läbi käima peaaegu Kristuse kannatuste tee.Tal oli kohutavalt raske iseendaks jääda, sest et pööbli suust kostis nii kiitust kui ka hukkamõistu. Et kutsumusele truuks jääda, tuli oma risti kanda. Revolutsioonijärgne Venemaa tunnistast kõlbmatuks nii Kristuse kui ka risti kandva luuletaja.Robustne aeg kustutas tema loomejõu ja viimane kogu ,,Must päev" jäi ilmumata.
pruunidest puulehtedest umbes ning kahutanud umbrohupuhmasse on unustatud üksik pink... aga Jumal tänatud, mulle tähendas ta ikka veel midagi hoopis enamat kui see kaja." Humbert vaatab Lolitat ning teab, et armastab teda esimesest pilgust viimase hingetõmbeni, ikka ja alati. Sel hetkel võib isegi tunduda, et Humberti armastus Lolita vastu oligi tõeline, sest korraga on kadunud tema janu noore tüdruku järgi. Hetkeks tundub, et ta armastabki Lolitat, ehk isegi Doloresi. Ta teeb veel viimase katse Lolita endaga kaasa kutsuda ,,sellesse autosse, mida ta nii hästi tunneb" ning minna jälle rändama, kuid Lolita keeldub. Mis on kummaline ja lisab kõigele veel suurema kurbusenoodi on see, et Lolita ei ole Humberti peale sugugi pahane. Aja möödumine ei ole temast teinud kibestunud naist, ta justkui ei olekski üle elanud pilastust ja ärakasutamist ning liiga varakult suureks saamist. Ta vaid ütleb
- temast saab kahestunud inimene *otsib tõde veiniklaasist *suhtub teistesse irooniasse Kodumaa – teema - revolutsiooniga koos tuleb tema luulesse kodumaa-teema *see on tema viimane loominguline tõus *uskus revolutsiooni puhastavasse jõusse *poeem „Kaksteist“, luuleyus „Sküüdid“ - venemaale pühendatud luules *piiblimotiivid *pilte vaestest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki - Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus. - Suri 1921.aastal Peterburis. Eesti sümbolistlik luule: Ernst Enno 8.06.1875 – 7.03.1934 Elust - sündis Valguta mõisa kutsari pojana - 1884 ostsid vanemad Rõngu lähedal asuva Soosaare talu - tema meelelaadi kujundasid: perekonnas valitsev kristlik vaim, pimeda vanaema käest kuuldud rahvapärimused, muinaslood ja laulud, sooveerse
Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Loodus on määranud, et inimesed oleks omavahel suhetes. Tihedamad suhted on määratud pere, riigi ja keelega. Voorus on kõige armastusväärsem, mistõttu armastabki sõber oma sõbras isamaad. Parim sõber on ka parim kodanik, seega on iga inimese kohustus olla riigi sõber. Riiki armastatakse ja talle ei tehta midagi halba nagu sõbralegi ei soovita halba. Sõbralt tohib nõuda ainult seda, mis on õige ja auväärne, ise teeme ka sõprade jaoks ainult õiget. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Sõprus eristub teistest suhetest. Sõbrad on omavahel rohkem seotud kui kodanikud isamaaga, nad on nagu 1 hing 2 kehas see on müsteerium
Ihaldamise ja omamise vahekord. Ihaldame alati seda, mida me ei oma, ja seda, mida omame, ei ihalda ega ka armasta. Armastus ja surematusetaotlus: inimesed püüdlevad surematuse poole ja ainus võimalus selleks ongi soo jätkamine, selleks on vaja omada teist inimest ehk on vaja ühinemise taotlemist. Armastuse aluseks on ilu (hüve). Kui üks armastab teist, siis peab ta teda ilusaks ja seda ta armastabki, mitte midagi muud. Me ei armasta inimest kui sellist, vaid üksnes ilusaid omadusi (kõigis on midagi inetut). Sokrates ütleb, et sellisest armastusest tuleb kõrgemale tõusta. Madalamal astmel on seksuaalne armastus, peab mõistma, et tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid. Edasi mõistame, et veelgi ilusam on hing on õilsam ja suurem. Ilu tajumiseni vaatame ühiskonda, kuidas õiglus, tavad jne on veel ilusamad
Oled sa ammu siin?» «Kuradi armust juba üle nelja tunni,» vastas Joannes Frollo, «ma loodan, et need mu puhastustule ajast maha arvatakse. Kella seitsme ajal kuulsin, kuidas Sitsiilia kuninga kaheksa lauljat Sainte-Chapelle'is missa esimest salmi laulsid.» «Kenad lauljad,» vastas teine, «nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid! * Enne kui püha Jeani auks missat teha, oleks kuningas pidanud järele kuulama, kas püha Jean armastabki ladina salme provansi aktsendiga.» «Ainult selleks ongi see missa, et neile Sitsiilia kuninga neetud lauljaile teenistust anda!» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks
Mehel on see, kui mees teenib raha ja naine teeb kodus süüa, sest kust siis mees süüa saab, kui naine ei tee. Eks ole?" ,,Just nii," ütles Indrek. ,,Ja mees peab raha teenima, sest muidu ei saa naine talle süüa teha." ,,Täiesti õige," kinnitas Indrek. ,,Mamma ütleb ikka: mees peab sada rubla kuus teenima ja lõunast õhtule saama. Ja tead, mis nad Molliga arvavad? Et sina ei jõua niipalju teenida ja ei tule lõunast õhtule, aga see venelane jõuab ja tuleb. Sellepärast armastabki Molli nüüd seda venelast. Aga sina ä'ä muretse ühti: las aga mina saan suureks, mina tulen sulle ka siis, kui sa sadat ei teeni, ja mammal pole sellega midagi tegemist. Aga lõunast õhtule peaks sa ikka tulema, sest muidu on mul hirmus igav. Nüüd ma veelgi olen üksi, sest ma olen alles väike ja jalad on mul haiged ka, aga kui ma suureks saan ja mehele lähen, siis on mu jalad terved ja siis ei taha ma enam nii kaua üksi olla, kui mul on mees, kes mu eest muretseb. Eks ole nii?"
annaabi.ee 
