Arktiline kliimavööde madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud +5°C sama temperatuurijoont. Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima. Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik arktilisele kliimavöötmele ja Lähis-Arktika osale. Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poolaastani kestav polaaröö ja valge jää ja lumega kaetud pinnase tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa
Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. - Millised tegurid kontrollivad murenemist? - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? - Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? - Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? - Millise protsessi tulemusel moodustuvad savimineraalid? hüdrolüüs - Kuidas hinnata nt haliidi/kvartsi porsumistundlikkust? - Milline murenemisprotsess on iseloomulik troopilisele vööndile? Milline arktilisele piirkonnale? Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus Erosioon - tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine (kivist/settest) Abrasioon - voolavas vees kaasaskantavate tahkete osakeste erosioon Saltatsioon selline setteosakeste transport, kus setteosake teeb ballistilisi hüppeid edasiliikumiseks. Toimub nii õhus kui ka vees Kompetents - voolus kaasaskantavate setteosakeste maksimaalne diameeter.
koostismineraalide keemilise koostise teel. Lähtekivim laguneb keemilisteks (mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis - Millise protsessi tulemusel moodustuvad savimineraalid? hüdrolüüsi - Kuidas hinnata nt haliidi/kvartsi porsumistundlikkust? Haliit on väga tundlik, kvarts seevastu väga vastupidav - Milline murenemisprotsess on iseloomulik troopilisele vööndile? Milline arktilisele piirkonnale? Troopilisele vööndile on iseloomulik porsumine, arktilisele piirkonnale rabenemine Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus Erosioon - tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine (kivist/settest) Abrasioon - voolavas vees kaasaskantavate tahkete osakeste erosioon Saltatsioon selline setteosakeste transport, kus setteosake teeb ballistilisi hüppeid edasiliikumiseks. Toimub nii õhus kui ka vees Suspensioon -
seljal ning tumedad kõhul. Talvel elavad hülged üksinda või paaris, mitte karjades nagu hallhülged. Puhates hajutatuna jääväljadel on nad tihti teiste elusolendite vastu agressiivsed. Viigrid otsivad kindlaid jäätüüpe (paakjää ja rüsivallid), kuhu rajavad pesad ja hingamisavade süsteemi. Igal emasel viigerhülgel on jääs mitu hingamisava, mille vahel ta häirimise korral liigub. Nad suudavad hoida hingamisavad lahti isegi mitme meetri paksuse jää korral. Jää on sellele arktilisele liigile väga oluline, sest nad sigivad üksnes jääl erinevalt hallhülgest, kelle pojad võivad sündida ka maismaal. Pojad sünnivad paakjääle rajatud pesades veebruari lõpus ja märtsi alguses. Jää olemasolu on viigerhülge poegade ellujäämiseks möödapääsmatu tingimus, sest muidu sünnivad nad vette ja hukkuvad. Emane viiger poegib pärast 9 -10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas, sinna jääb ta kuuks ajaks
läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m). Kordiljeerid jagunevad kolmeks osaks: Kaljumäestik, Rannikuahelik ja nende vahel paiknevad platood, mida liigestavad orud ja madalad ahelikud. Kordiljeerid on valdavalt 2000-3000m kõrgused, kõrgeim tipp Logan (6050m). Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa Kanadast on avatud arktilisele külmadele ja kuivadele tuultele. Idaalade kliimat jahendavad suvel külm Labradori hoovus ja Hudsoni lahe kauakestev jääkate. Jaanuaris on keskmine temperatuur lõunaosas 20 kraadi, Newfoundlandil 5 kuni 10 kraadi, Vaikse ookeani rannikul 1-4kraadi, põhjaosas 30 kuni 35 kraadi. Suvel on temperatuuride erinevus väiksem: juuli keskmine temperatuur on 10-15 kraadi, äärmises lõunaosas 20 kraadi, põhjaaladel 3-5 kraadi. Sademetehulk väheneb Atlandi
o Termaalne fraktsioneerumine o Koordumine o Hüdratiseerumine o Jäätumisrabenemine Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? Lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise teel. Lähtekivim laguneb keemilisteks (mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis Milline murenemisprotsess on iseloomulik troopilisele vööndile? Milline arktilisele piirkonnale? Troopilisele vööndile on iseloomulik porsumine, arktilisele piirkonnale rabenemine Erosioon - tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine (kivist/settest Meander – jõelooge Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik Orgude tüübid: sängorg, sälkorg, kanjonorg, moldorg, lammorg
Soojust antakse ära kolme teed kaudu: soojusjuhtivuse ehk konvektsiooni teel, vee aurustumisel, soojuskiirguse teel. Keskkonna füüsiliste tingimuste muutumine avaldab suurt mõju soojusvahetusele. Õhu ja vee liikumisel kasvab järsult sooja äravool soojusjuhtivuse teel. Auramine intensiivistub õhu suhtelise niiskuse langemisel. Üldine ümbritseva temperatuuri langus kutsub esile suuremad kaod soojuskiirguse näol. Arktilisele kliimale annab erilise karmuse madalate temperatuuride kokku langemine tugeva tuulega. Mida suurem on tuule kiirus, seda tugevam on temperatuuri jahutav mõju. Näiteks on temperatuuril 50C ja tuule juures 10 m/sek soojuskaotused samad kui 230C ja tuulevaikuse korral. Eriti intensiivne (27 korda suurem kui õhu käes) on soojusvahetus vees. Negatiivne soojusbilanss saabub vee temperatuuril alla 33,30C. 77% Atlandi ookeani, 62% India ookeani
annaabi.ee 
