v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff. Frangi riik- oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. See otsus aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, kuna nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi ja ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi
Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas. Katoliku ristiusu võtsid esimesena vastu Frangid, Chlodowech I (frangi impeeriumi rajaja) juhtimise all. See sündmus tugevdas katoliku kirikut, kuna frangi impeerium suurenes järgnevate sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane. Paavstid oli kiriku maailma usujuhid. Paavstide sõnadel oli tihti suur mõju rahva ja teiste vaimulike üle kes jumalat austasid ja kartsid
Mis muutus hilise keisririigi ajal? Hilise keisririigi ajale oli iseloomulik : Keisrite piiramatu võim, Senat muutus Rooma linnanõukoguks, ametnikkond oli arvukas. Inimesi hakati elukohta kinnistama, et makse kätte saada. Riigi lääneosas elati järjest rohkem maal, toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus- kõik vajalik kasvatati või valmistati kohapeal mõisates ehk latifundiumites. Riigiusundiks Roomas oli IV saj saanud ristiusk. Germaanlased võtsid ristiusu vastu enamasti ariaanluse kujul. Sõjavägi kasvas, järjest enam kasutati seal germaanlaste väeosi. 17. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat rahva huvide kaitsja - Rahvatribuun res publica - Vabariik
Vastasseinas on arvatavasti Püha Lawrence. Siin on kolm sarkofaagi, millest üks pidi kuuluma Galla placidiale, teine keiser Valentinian III või Galla Placidia vennale ja kolmas Galla Placidia abikaasale keiser Constantius III-le. Ravenna Sant'Apollinare Nouvo 6. saj I veerandil Theodorichu ehitatud basiilika tüüpi kirik. See ariaanlik kirik oli algselt pühendatud Lunastaja Kristusele. Hiljem pühendas Justinianus kiriku Pühale Martinile, ariaanluse vastasele. 9. saj toodi siia püha Apollinare reliikviad ja kirik sai oma praeguse nime. Selle aatrium ja apsiid on aja jooksul umber kujundatud (liiga ariaanlik temaatika või vale keisri ülistamine), ent alles on mosaiigid seintel ja 24 sammast lihtsustatud korintose kapiteeliga. Osades kohtades on veel näha Theodorichu aegsete figuuride palvetavaid käsi. Akende kohal jookseb riba 13 väikese mosaiigiga kummalgi pool, ühel pool kujutamas Kristuse imesid ja teine
See on alles kujunemas, nii et katoliikluse kõrva tekkib ka muid suunasid, nt ariaanlus. Ariaanlus on nime saanud 4. saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et Kristus on loodud see ei sobi aga kolmainsuse dogmaga. See levis paganlike rahvaste seas kiiresti, kuna see ei nõudnud Kolmainsuse dogma mõistmist. Sellele vastanus Konstantinoopoli patriarh Athanasios. 325. a toimus Nikaia kirikukogu, kus arutati seda ideoloogilist probleemi. See mõistus ariaanluse hukka ja sõnastas Nikaia usutunnistuse, mida loetakse kuni tänapäevani. Manilus - Uskumus, mille alusel on maailmas läbi ajaloo toimunud võitlus hea, spirituaalse valguse maailma ning pimeduse jõudude vahel. Ariaanluse levik germaanlaste seas - Esimesed kokkupuuted kristlusega toimusid Musta mere piirkonnas. Doonau ääres elavate gootide keskel levitasid kristlust eelkõige sõjavangid, keda oli kaasa toodud bütsantsist. Neljanda sajandi keskel, kui goote valitses
maurid- on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu muhamediusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti muhamedi usku rahvad mujal maailmas. Frontera-kahe tsivilisatsiooni rajamaa,mis tähendas ühtlasisajanditepikkust sõjategevust. ARUTLE! 1.Merovingide valitsemine Frangi riigis- Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. 2.Frangi riik Karolingide ajal Esimene valitseja Pippin Lühike Karl Martelli poeg. Ametlikult valitsevad veel Merovingid. Ta pühitsetakse ametisse ja alates sellest ajast valitsesid ametlikult Karolingid
a Ravenna), säilitab oma positsioonid Belisariose vastu, langeb aga siiski Tadinae all võitluses Narsesega.. Tema järeltulija Teja sureb mõni kuu hiljem Mons Lacta-riuse lähedal. Frangi riik Galias Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. See otsus aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, kuna nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. 6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda:
303 algas tagakiusamine taas. 311 Galeriuse ja Licinuse ususallivusedikt. 313 Constantinus Suur astus ristiusku. 313 Milano ususallivusedikt ristiusk teistega võrdseks, kaob riigikultus (keisritele ohverdamine jms.), kristliku kiriku varad tagastatakse. 318-381 kestab nn Ariaanlik tüli (Areios peab Kristust Jumala poolt looduks, mitte Jumala kehastuseks. 325 Nikaia kirikukogu formuleerib Athanasiuse õpetuse Jumal ja poeg on võrdsed. Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus.) 391 saab kristlusest Rooma riigiusk, kõik paganlikud kultused keelati. 392-394 valitses Lääne-Roomat Eugenius, kelle ajal oli paganlus taastatud. 394-395 oli Theodosius I viimane ühtne Rooma keiser, taastas kogu riigis katoliikliku kristluse riigiusuna (kindlat
Arius : Kristus ei ole Jumal, vaid Jumala kõrgeim loodu( vastuolus üldise kristliku õpetusega, mida esindas eriliselt selles diskussioonis piiskop Athanasius) Athanasius väitis, et Jeesus ja Jumal on oma olemuselt üks (monofüsiitlus) Nikaia kirikukogu (325) kinnitas Athanasiuse seisukoha Ristiusk levis eelkõige linnades, sealt levis maale (külaelanik ld k paganus); paljudes barbarihõimudes võeti kristlus kõigepealt vastu ariaanluse vormis, frangid võtsid ristiusu vastu katoliikluse vormis Olulisel kohal kristluse levikul on misjonäridel (ld k missio - lähetus), Iirimaal toimus ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt, misjonäriks oli piiskop Patrick (390-460), tänapäeva iirlaste kaitsepühak Sakslaste ristijaks oli Püha Bonifacius (680 - 754) Katoliku kirikus kujunes välja väga kindel hierarhia: piiskop, preester, diakon
annaabi.ee 
