· Eremiidid üksildusse tõmbunud. Kõrbeelanik. Püüdsid teineteist üle trumbata. · Mungad üksildusse tõmbunud. · Klooster kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlate eeskirjade järgi. Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus. Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused
kõrgkeskajal Kiriku korraldus Piiskopkonnad; peapiiskopkonnad; katedraale nim. ka toomkirikuteks; Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Kloostrid; püha Benedictuse kloostri reeglid; Monte Cassion klooster; abt; Kloostrit ei tohtinud vahetada vaid tuli jääda valitud kogukonda elu lõpuni; Paavst Gregorius Suur(rajas kloostreid ja väga aktiivne usulevitaja); kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised Misjon paganate seas Germaanlased oli ritsiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul; välaspool endise rroma riigi piire domineeris aga paganlus; ristiusu levitamine ehk misjon sai alguse Briti saartelt eelkõige Iirimaalt; Püha Patrick; Canterbury peapiiskopkond Briti kloostrikultuur Keldi kirjakeel; silmapasitvaim briti munk ja õpetalne oli Beda Venerabilis; Dionysius Exiguus-ta arvestas välja kristuse sünnidaatumi. Ta eksis siiski oma arvestuses, sest jeesus sündis tegelikult ajavahemikus 7-4 aastat ekr. Karolingide renessanss
495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560. vallutas Itaalia langobardid. Ariaanlikul kujul ristiusk, Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust, vaenulikud suhted Rooma põliselanike vahel. Keisrilt toetust ei saanud, loodeti paavstile. Suhetekorraldamisest hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. 687 koondas majordoomus Frangi riigi kogu võimu enda kätte. Seda suurendas veelgi Karl Martell. Riiki tungisid araablased, kes said Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdati ratsaväge jagades maatükke (tulu eest ostsid varustust).
sest mehi oli vähe. Rahvasterändamise ajal tungisid nad hunnide survel Rooma ja nad tunnistati liitlasteks. Peale 476. aastat (kukutati Lääne-Rooma keiser) tõusis nende osatähtsus veelgi ja kogu idapoolne ala oli nende väepealike võimu all. Germaanlased püüdsid muganduda Rooma riigikorraldusele, võtsid üle nende kombed ja lisasid ladina keelele oma tunnuseid. Võtsid vastu ristiusu, kuid seda ariaanlikul kujul. Linnade järk-järguline allakäik Läänest algas linnade allakäik: rikkamad eelistasid maamõisaid, kaubandus soikus ja kõike hakati tootma enda tarbeks. Aina vähem sõltuti imporditavast kaubast, provintsid elasid oma elu. Nõrgenesed sidemed eri piirkondade vahel. Rooma õigus Selle aja üks tähtsamaid saavutusi oli rooma seadustiku koostamine. Kokkukutsustud juristid süstematiseerid ja korrastasid varem välja antud seadusi, lisasid oma kommentaare ja seletusi
sest mehi oli vähe. Rahvasterändamise ajal tungisid nad hunnide survel Rooma ja nad tunnistati liitlasteks. Peale 476. aastat (kukutati Lääne-Rooma keiser) tõusis nende osatähtsus veelgi ja kogu idapoolne ala oli nende väepealike võimu all. Germaanlased püüdsid muganduda Rooma riigikorraldusele, võtsid üle nende kombed ja lisasid ladina keelele oma tunnuseid. Võtsid vastu ristiusu, kuid seda ariaanlikul kujul. Linnade järk-järguline allakäik Läänest algas linnade allakäik: rikkamad eelistasid maamõisaid, kaubandus soikus ja kõike hakati tootma enda tarbeks. Aina vähem sõltuti imporditavast kaubast, provintsid elasid oma elu. Nõrgenesed sidemed eri piirkondade vahel. Rooma õigus Selle aja üks tähtsamaid saavutusi oli rooma seadustiku koostamine. Kokkukutsustud juristid süstematiseerid ja korrastasid varem välja antud seadusi, lisasid oma kommentaare ja seletusi ning
tema poja valitsuse ajal Frangi riigis kloostrielu aluseks. Sealseid munki nimetati seetõttu benediktlasteks ehk benediktiinideks. Kloostrid muutusid suurteks naturaalmajanduslikeks valdusteks, kus töötas hulgaliselt pärisorjasid. Mungad ei pidanud enam majapidamist ülal, ning nende ülesandeks oli oma elu pühendada kogu ühiskonna eest palvetamisele. MISJON PAGANATE SEAS o Germaanlased oli ristiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul, ning enamus lihtrahvast olid endiselt paganad. Selle tõttu sai alguse misjon ehk usulevitamine. Sellele laialdaselt alusepanijaks oli püha Patrick Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Ta oli sinna sattunud pantvangina, ent põgenes ning hakkas misjonärina ristiusku levitama. Ta oli selles äärmisel edukas, 6 sajandiks oli Iirimaa juba valdavalt kristlik piirkond, kuhu loodi kloostreid ja hakati edendama misjoneid ka
Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga muutusid vaenulikeks ja abi oodati paavstilt. Tema õlule langes aina rohkem kohustusi: aidata vaeseid, mõista kohut kristlaste üle ja korraldada suhteid. 687. aastal koondas üks majordoomus võimu enda kätte ja seda suurendas Karl Martell, kelle ajal tungisid riiki araablased, kuid need purustati Poitiers' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama
uurimisele, kristlike autorite tööde ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Nii sai mitmest kloostrist juba antiikaja lõpul oluline hariduse ja kultuurikeskus. 12 Germaanlased olid pidevas kokkupuutes Rooma riigiga ja seega Rooma kultuurist mõjutatud. Iv sajandil võtsid goodid ja seejärel mitmed teisedki germaani rahvad vastu ristiusu. Piibli tõlkimiseks loodi goodi kirjakeel. Germaanlased võtsid ristiusu vastu ariaanlikul kujul. Ariaanlusest sai germaanlaste omamoodi rahvuslik usutunnistus. Kujunes selge vahe vaödavalt õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. Muutused ühiskonnas ja kultuuris Kogu Rooma keisririigi perioodil elasid kesk ja Ida-Euroopas erinevad germaani rahvad. Jõukatest ülemkihi võrsunud pealikest moodustasid nad tugevaid hõimuliite. Eriti tugevaks kujunes IV sajandlik gootide hõimuühendus Musta mere põhjaranniku steppides.
· Eremiidid üksildusse tõmbunud. Kõrbeelanik. Püüdsid teineteist üle trumbata. · Mungad üksildusse tõmbunud. · Klooster kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlate eeskirjade järgi. Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus. Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste
annaabi.ee 
