kapseldunud Saksamaa end üldiselt kaitses. Läbi lüüa võis selles laadis kas kõige avatumas suurlinnas, nagu Hamburg, või siis ääremaal. Sama lugu on Saksamaal ooperiga: anroli pärit katoliiklikust Euroopast ja XVII sajandil lisaks veel eriliselt seotud jesuiitide haridus süsteemiga. Seepärast olid pärast Kolme kümne aastast sõda Saksamaa protestantlikes linnades seda laadi etendused tihti lausa seadusega keelatud. Vahemikus 1660 1675 tõendavad arhiividokumendid küll mitme saksakeelse ooperi ettekandeid õukondades, ent päriselt sündis saksakeelne ooper koos esimese ooperimajaga alles 1678. aastal Hamburgis. Ning 1680. aastal Tallinnas, kuigi ka siin kohtas Mederi teos algul piiskop Jakob Helwigi vastuseisu. Meder on oopereid loonud ka hiljem Danzigis, ent säilinud on ainult "Kindlameelne Argenia". Teos oli mõeldud kooliooperiks ning ilmselt esitati peamiselt Tallinna gümnaasiumi tudengitega. Ette kanne toimus 1680
· 1993. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000. a Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina · 2001. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet) 2. AJALUGU Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise protsess on tuginenud suures osas just Riigiarhiivis säilitatavatele dokumentidele, mida on kasutatud nii nõukogude okupatsiooni aegsete "valgete laikude" ja "mustade aukude" kõrvaldamiseks meie ajaloos. Vabariigi Valitsus kinnitas 9. detsembril 1921. aastal Tartu Ülikooli professor A.R. Cederbergi
vastused registreeritakse varem koostatud küsitluslehele; b) ankeetvaatlus (ankeetmeetod), mille puhul lastakse uuritavatel vastata kirjalikult ankeetlehe küsimustele; c) korrespondentvaatlus, kus korrespondendid (eraisikud või firmad) regulaarselt koguvad ja saadavad andmeid varem koostatud programmi või küsitluslehe alusel. 3. Dokumentaalvaatlus kujutab endast kirjalikul (või elektroonsel) kujul olevate allikate (aruandlus, arhiividokumendid, andmebaasid) uurimist. Statistilise andmestiku kogumisel on kaks võimalust: mõõta kõiki üldkogumi objekte (kõikne statistika) või ainult teatavat osa nendest. Liigitus vaatlusobjekti hõlmamise ulatuse järgi. 1. Monograafilise vaatluse korral jälgitakse ainult ühte elementi ja tehakse selle alusel järeldus kogu kogumi kohta. 2. Võrdlev- monograafilise vaatluse puhul võetakse vaatlusobjektist (grupist) välja
Kasutatud allikad esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, 21 kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Allikad, millel autorit ei ole, tuuakse kasutatud allikate loetlus välja pealkirja esimese sõna järgi. Autoriteta allikad on näiteks seadused. Kirjalike allikate alla kuuluvad: arhiividokumendid publitseeritud allikad (näit. “ Henriku Liivimaa kroonika”) käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomitööd) dokumendid kellegi eravalduses ajaleheartiklid kirjavahetus jne. Suuliste allikate kogumisel tuleb kindlasti üles märkida andmed isiku kohta, kellelt mälestusi koguti. Kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht käesoleval hetkel. Kui ametiisik, siis
Lacani arvates omavad mõlemad kõneviisid tähendust, veelgi enam -- tähenduslik on ka vaikimine kõne kestel. Patsient teadvustab kõnelemise käigus oma loo psühhoanalüütikule, kes aitab üles leida alateadvuses peituva tsenseeritud osa. Freud eristab viit võimalust seda tsenseeritud osa alateadvusest teadvusesse tuua : 1. Mälestusmärgid -- keha keel, hüsteeriline sümptom on sarnane keele struktuurile ja seda on võimalik lahti kodeerida. 2. Arhiividokumendid -- algselt arusaamatud tähendused, kuid neid on võimalik mõtestada kui teame nende päritolu, nt. lapsepõlve mälestused. 3. Semantiline evolutsioon -- subjekti sõnavara, sõnade kasutamine, iseloom, elustiili. 4. traditsioonides ja legendides väljendub alateadvusse varjunud mina heroiseeritult. 5. tähenduslik on ka viis kuidas teadvus peidab/surub alla alateadvusest ilmnevat informatsiooni. Lacani triaad.
heliplaate. Töös kasutatakse ka eesti süvamuusika ja teatrielu kohta kirjutatud uurimusi ja memuaristikat. Seega toetub käesoleva uurimuse empiiriline osa peamiselt kaht liiki materjalidele. Esimese osa moodustavad nii kodu- kui välismaised publitseeritud allikad, teise osa käesoleva uurimuse autori poolt läbiviidud intervjuud (kokku 47 isikuga), samuti kirjavahetuse teel saadud andmed, mitmesugused arhiividokumendid, sh fotod jm. Nagu kirjutab ameerika kultuurikriitik W. J. Thomas Mitchell, on aina enam visualiseeruvas maailmas ka akadee- miliste distsipliinide juures üha suuremat tähtsust omandamas just visuaalse info mõistmise ja analüüsimise oskus (Mitchell 1994: 16). Ka käesolevas uurimuses on fotod olnud oluliseks (sageli ainsaks) usaldusväärseks dokumentaalseks allikaks, mille abil osutus võimalikuks
“ 2 Holokaust likvideeris mitme Lääne-Euroopa linna juudi kogukonna ja Ida-Euroopas hävitati kogu juudi kultuur. Juudi külad idas hüljati sõja lõpul ja linnade getod olid varemetes. Lõpuks asusid getodesse elama sõjas kodutuks jäänud inimesed. Tühjad sünagoogid muudeti kauplusteks või isegi avalikeks ujulateks. Kuid tühjuski saab kõnelda ja vaikus saab muutuda sõnadeks. Juudi matusepaigad, sünagoogid ja ehitised on tunnistajateks, arhiividokumendid jutustavad elust, mida enam ei ole. Fotosid ja illustratsioone, mis kirjeldavad seda tühimikku, kasutatakse tihti holokausti õpetamisel. 2 Trials of the Major War Criminals before the Nuernberg Military Tribunals, Washington 1949-53. Vol XXXI, page 515. 30 EESTI JA HOLOKAUST Meelis Maripuu
annaabi.ee 
