Ka ohverdati jumalate auks, ohverdamisel valati ohvri pea veiniga üle ning seejärel lõigati kõri anuma kohal läbi. Surnul lõigati parem õlg koos parema käega keha küljest lahti ning visati kõrgele õhku. Need jäid sinna, kuhu kukkusid, kuni kõdunesid. Joodi oma esimese vaenlase verd. Kõige kurjemate vaenlaste koljudest tehti ka jooginõusid. Leitud on rohkesti peremärke tamgasid, mida on peetud ka päris kirjaks Usund ja mütoloogia olid arhailisemad kui naabruse hinduism ja zoroastrism, palvleti ülemjumal Tabitit ja tulejumal Agnit. Sküüdi kultuurimõjud ulatusid kuni Hiinani, kuid Sküütiat ja sküüte on alates hilisantiigist kuni kaasajani mainitud ka piltlikult barbaarsuse ja metsikuse kehastajatena. 339. aastal e.Kr taandus sküütide kultuur osaliselt keltide ja sarmaatidele. Sküüdi päritolu on legendides või hüpoteesides oletatud ka anglosakside, kasahhide, jakuutide, pustude, piktide, türklaste jt puhul.
tantsupidusid. 3.2. Laulumängud Laulumäng on lauluga seotud rahvamäng. Mängimine oli noorte kooskäimistel üks tähtsamaid ajaveetmise vorme. Mängiti enamasti alates sügiseste välitööde lõpetamisest kuni kevadtalveni. Suvel mängiti kiige ja jaanitule juures, vabasse loodusesse sobisid hästi kõik jooksu, ronimise ja tõste mängud. Tekkelooliselt liigitatakse laulumänge kaheks põhiliigiks: vanemad ja uuemad laulumängud. Vanemad laulumängud on regivärsilise tekstiga. Neist arhailisemad võisid tekkida u 12.-14. sajandil, kuid mängud ise võivad olla vanemadki kui neid saatvad laulud. Mängulauludel on tavaliselt vanade töö- ja tavandilaulude või lastelaulude viis. Lauldi kas rühmana või eeslaulja ja kooriga, harvemini laulis peategelane üksi. Vanemate laulude sisu ja tegevus peegeldavad talurahva igapäevast eluolu, omavahelisi suhteid ja usundilisi kujutelmasid. Oletatakse, et vanasti oli laulumämgudel ka maagiline otstarve:
praakriteid. MAgadhI (ardha selle üks murre) mAhArASTrI praakrit. Apabhramsa 10-12. saj vahel. 4-8 sajandini sanskriti suur pealetung. Dzainism kaotas toetuspinda, sest kasutas vähem väärtuslikku keelt. 1.saj- 5.saj. Ei suuda kokku leppida kaanoni osas. ValabhI konsiilil lepitakse kokku .... SiddhAnta/Agama dzainistlik kaanon. 12 a..ga teksti, upa..ga 12, paINNa, cheya 6, nAndisUtra, anuyogadvAra, mUla-sUtra 4. Kaanoni valdavaks keeleks ardha-mAgadhI praakrit. Tekstid, mis on värssides, on arhailisemad. MahavIra õpetus olevat kandunud edasi PUrva tekstide läbi, mille MahavIra olevat edastanud suuliselt oma õpilastele. Kõrvale olevat sündinud 11 a...ga teksti. Kuskil esimesel teisel sajandil luuakse vAcakate traditsioon. Arvatavasti 1- 2. saj. pole kaanoni tekstid muutunud. AyaraNgasutta. Teosel on kaks osa. Teine osa hilisem lisandus. Põhiliselt räägitakse rangest askeesist. SUyagaDaMga- kaks osa. Esimene osa värssides, tõenäoliselt ühe inimese looming
põllutööline. Tänapäeva kalender on ühtne. Jõulud - ametlikult vaba päev, kirikupüha, kaupmeeste pidupäev. Rahvakalender on identiteedi kinnistaja. Mall Hiiemäe Tema on rahvakalendrit defineerinud nii: · Rahvakalender on rahvapärane ajaarvamissüsteem, (See millega inimesed tegelevad see hakkab kujundama inimsese kalendrit) · mille säteteks on tähtpäevad · ja nende tähenduste ja tähistamisega seonduv tavandikompleks. Eesti talupojakalender Arhailisemad jooned · tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus ( I-II at vagetus?) · astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender ( kuu kalender, päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid Teatrielemendid
kes on põllutööline. Tänapäeva kalender on ühtne. Jõulud - ametlikult vaba päev, kirikupüha, kaupmeeste pidupäev. Rahvakalender on identiteedi kinnistaja. Mall Hiiemäe on rahvakalendrit defineerinud nii: rahvakalender on rahvapärane ajaarvamissüsteem (see, millega inimesed tegelevad see hakkab kujundama inimsese kalendrit), mille säteteks on tähtpäevad ja nende tähenduste ja tähistamisega seonduv tavandikompleks. Eesti talupojakalender Arhailisemad jooned: tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus: astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuu kalender, päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: - Teatrielemendid: maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati
t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike on oluline rohkeks õitsemiseks, aga keskpäevapäike on mõnele magnooliale siiski liig. Magnooliad on suhteliselt saastekindlad puud, nii kohtabki neid Kesk-Euroopas ja lähistroopilises Ameerikas isegi linnahaljastuses. Meil on magnooliad pigem dendroloogilised haruldused huviliste aedades. 3.1. kasutamine Magnooliad on meie puittaimede hulgas ühed arhailisemad – umbes sama vanad kui hõlmikpuud ja kindlasti on nad esimesi õistaimi maismaal. Magnooliaid kasvab looduses harva, kuid haljastuses on need suurte kaunite õitega puud väga menukad. Lõuna-Eestis Maaritsa lähedal Vastse-Pranglis kasvab Eesti suurim magnoolia – tema ongi teravalehine magnoolia. Puu õitseb ja viljub regulaarselt. Ta on ligi 20 m kõrge, puu rinnasümbermõõt oli juba aastaid tagasi 120 cm. Praeguseks on puu arvatavasti tublisti kosunud. (Maakodu). 3
sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike on oluline rohkeks õitsemiseks, aga keskpäevapäike on mõnele magnooliale siiski liig. Magnooliad on suhteliselt saastekindlad puud, nii kohtabki neid Kesk-Euroopas ja lähistroopilises Ameerikas isegi linnahaljastuses. Meil on magnooliad pigem dendroloogilised haruldused huviliste aedades. Magnoolia kasutamine Magnooliad on meie puittaimede hulgas ühed arhailisemad – umbes sama vanad kui hõlmikpuud ja kindlasti on nad esimesi õistaimi maismaal. Magnooliaid kasvab looduses harva, kuid haljastuses on need suurte kaunite õitega puud väga menukad. Lõuna-Eestis Maaritsa lähedal Vastse-Pranglis kasvab Eesti suurim magnoolia – tema ongi teravalehine magnoolia. Puu õitseb ja viljub regulaarselt. Ta on ligi 20 m kõrge, puu rinnasümbermõõt oli juba aastaid tagasi 120 cm. Praeguseks on puu arvatavasti tublisti kosunud
annaabi.ee 
