Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded?..........................................5 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus? Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Sirje Virkus, 2010)
võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey- uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170). Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi
geomeetria." · Kierkegaard: "Teadmised on suhtumine, kirg, õigupoolest sobimatu kirg. Sest teadmisjanu on nagu viinahimu, armuhimu, mõrvahimu, mis tekitavad tasakaalutuid loomusi. Mitte teadlane ei aja tõde taga. Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819) Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe? Argiteadmised · sisaldavad subjektiivseid ja spekulatiivseid oletusi, mida on raske usaldusväärselt põhjendada · madala üldistustasemega, nähtuste pindmine tase; · on juhuslikud, seepärast jääb neisse lünki; · ei allutata nn teaduslikule distsipliinile ja seepärast võivad järeldused olla kriitikavaesed ja meelevaldsed; · subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist ("oma mätta otsast").
Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav: osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad igapäevaste teadmiste, osa aga teaduslike teadmiste hulka. Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem Formaalne ja informaalne kasvatus Formaalne kasvatuse (formal education) all mõistetakse süsteemi, mille abil ühiskond korraldab ametlikku koolitust ja õpetust. See süsteem on hierarhiline ning selle tegevuse
3. Miks on vajalik kasutada argiprobleemide lahendamiseks teaduslikku teavet? Mida teaduslik teave annab? Teaduslik teave: · Täpsustab probleemidega seotud küsimusi ja võib nii juhtida tähelepanu olulistele asjadele. · Võib anda sügavusdimensiooni ja arusaamise sellest ,,milles on küsimus" · Aitab vabaneda traditsioonilisest mõtlemisharjumusest ja sõltuvustest · Annab mõtlemisainet, rikastab ja mitmekesistab argiteadmiste poolt loodud pilti asjades ja olukordades, annab uusi ideid oma töö arendamiseks. · Äratab huvi uute valdkondade vastu · Aitab süstemaatiliselt tungida uutesse asjadesse · Loob uusi mõisteid, mille abil sünnib uusi kujutlusi maailmast · Äratab huvi uute valdkondade vastu 4. Teaduse olemus ja erinevad mõisted.
Näiteks mõte minna kalale. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? Selle kursuse jooksul puutusin ma kokku järgnevate filosoofia tegemise tehnikatega: arutlus, kirjanduslik tekst, metafoorid ja kujundid ning nõtlemine. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmine suudab argipäevaseid teadmisi pidevalt kahtluse alla seada. Näiteks kas 2*2=4. Filosoofiline teadmine tõstatab küsimusi, mis argiteadmiste suhtes on imelik tõstatada. Ning ta üritab siis nendele kuidagi vastata. Siin saab tuua jällegi sama näite kas 2*2=4. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? Descartes ütleb, et ma olen , kui ma suutsin mõelda millestki. Kuna ma suudan mõelda erinevate asjade olemasolu üle siis järelikult ma olen ilmselt olemas. Vähemalt niikaua kuni suudan ma mõelda,et ma miski olen?
kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav: osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad igapäevaste teadmiste, osa aga teaduslike teadmiste hulka. Teaduse tunnused Kasvatusteaduseks ei saa siiski nimetada kõike seda, mida keegi selle all mõtleb. On olemas teatud iseloomulikud jooned, mida peetakse teaduse tunnuseks. Need on järgmised: põhjendatavus 4
annaabi.ee 
