nii muutunud. Mehele nii omane muutumine aeg-ajalt eemale tõmbumine on naisi kõige rohkem ehmatav. Naised tahavad lähedust, probleemide ilmnemisel rääkida nii kaua kui kõik on selge ja saavutatakse taas emotsionaalne liit. Probleemide ilmnedes ei kuule ta suust tükk aega midagi. Ta sulgub mingisse oma dimensiooni, ei kuula, ei räägi, nohistab tusaselt omaette. Sel ajal on ta vestlusteemad vaid olme- ja argitasandil, sõnavara nii kasin kui olla saab ja silmis tühi kalapilk. Probleemi väljapigistamisprotsess päädib endasse sulgumise, emotsionaalse või füüsilise distantseerumise ning lakoonilise ,, vajan ruumi" või ,,tahan omaette olla" avaldusega. Tüüpiline naine seda ei mõista ja püüab teha kõik, et teada saada, mis on juhtunud. See tal loomulikult ei õnnestu. Kui naine on juba lootust kaotamas ja masenduses, tuleb mees tagasi oma dimensioonist nagu poleks ära olnudki.
Kunst toetab kehtivat korda, kuna pakub inimesele lõdvestust. Kunst on kapitalismi vastase jaoks pigem negatiivne. Kunst jaatab maailma, aga tegelikkus ei vääri jaatamist. Kunst pakub ilusa elamuse õnnest ja vabadusest. Kunst vastandub argikogemusele ja elule. Kui kunsti ei oleks, oleks inimesel ainult trööstitu argipäev. Kunsti vastandumine elule on vastuoluline: ühelt poolt sisaldab sõnumit, et argimaailm on paheline, samal ajal lahutab võitlusest argitasandil. See mõte jääb Marcusel püsivaks. Veel olulised: „Eros ja tsivilisatsioon“ – poleemika Freudi raamatuga „Ahastus kultuuris“. Freudi põhiidee on see, et kultuur pidurdab inimese instinktide järgi elamist, kultuur takistab käituda nii, nagu instinktid käsivad. Freud ei ütle, et see on vale, leiab, et kultuur on sublimeeritud tungide energia; koorem, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Marcuse vaidleb: Freud ütleb, nagu oleks vastuolu instinktide ja kultuuri vahel
aastal rajatud poisslaste lastekodu; töötute varjupaik koos supiköögiga aastast 1890 ning mitmed 7 kooliasutused. Põhja-Eestis tegutses pikka aega Knorringute perekonna initsiatiivil asutatud nn Knorringite asutus, kodu 12-le aadlisoost tüdrukust orvule Vihterpalus (Roosileht, lk 286). 1.1. Sotsiaalse probleemi mõiste Sõna ,,sotsiaalne" on mitmetähenduslik -- argitasandil peetakse seda indiviidi omaduseks (sotsiaalne inimene otsib kontakte). Sotsiaalpoliitilistes diskussioonides haakub ,,sotsiaalne" väärtussüsteemiga, vastandudes majandusele. Sotsiaalpsühholoogias nimetatakse sotsiaalseks igasugust inimeste vastastikust mõju, tasandist olenemata, mistõttu kõik koolis toimuvgi on sotsiaalne (Hilasvuori., Rantanen, lk 15 Lühidalt võiks sotsiaalset defineerida mõistete ,,ühiskondlik", ,,kollektiivne" ja ,,solidaarne" kaudu.
Paradoksaalne on, et eesti keelt ei ole valmis kasutama isegi need, kes seda hästi oskavad. T. Vihalemma andmeil suhtleb tegelikult iga neljas venelane, kes eesti keelt aktiivselt oskab, eestlasest vestluspartneriga ainult vene keeles (1997: 252). Millist osa etendab siin haridus? Uurimuste alusel on võimalik väita, et praegusel vene koolil Eestis on desintegreeriv toime. Paljud lõpetajad oskavad eesti keelt nii halvasti, et ei ole võimelised isegi argitasandil suhtlema, rääkimata edasiõppimisest või tööle asumisest. Näiteks M. Pavelsoni küsitluses osalenud abiturientide hulgas oli vaid 7,5% neid, kes valdasid eesti keelt vabalt (1997: 220). Suur osa küsitletuist (43%) aga ei olnud võimelisedki eesti keeles suhtlema. Sellega on kooskõlas T. Vihalemma uurimistulemused: 15 23-aastaste küsitletute hulgas on 36% neid, kellel sisuliselt puudub eesti keele kasutamise kogemus, ja 42% neid, kelle kommunikatiivne kogemus on
stnd.kunst paneb inimesed olukorraga leppima, tõeline kunst viib inimese unistuste maailma. *naudingurutiin 3.Kuidas massikunst funktsioneerib, mis funkstiooni ta täidab? *sotsiaalne tsement tsementeerib ühiskondlikke rolle inimeste maailmas *populaarse muusika funkstioon on inimesi panna leppima hetkel valitseva ühiskondliku korraga *2 tüüpi populaarse muusika kuulajaid: r ütmikuulekas tüüp raadiopõlvkonna inimesed, see kes tantsib (tantsimine =marssimine). Rütm argitasandil. emostionaalne t üüp "happy end", halemeelne kuulaja. Naisep õlgus. Pehmed väärtused ei saa olla inimühiskonna aluseks, vaja on jõudu ja tahet. Halemeelsus= orjameelsus (sarnasus Nietzschega) *Adorno annab mõista, et tänapäevast publikut pole enam nii kerge petta, aga põhimõtteliselt need samad tüübid kehtivad edasi. *Adornot huvitav see, mis on päriselt toimunud *Romaan müüs end inimesele nii, mis oleks võinud olla. Katse muuta kunsti reaalsusega sarnasemaks
Wolff). Poliitikafilosoofia ,,ümbruses" on palju poliitilist, mida tähistatakse sõnadega poliitiline mõtlemine, poliitikateadus, politoloogia, poliitikateooria, riigiteadused, võrdlev poliitika, valitsemisteadus. Süvenemata ajalooliselt kujunenud ja kohati kindlasti ebajärjekindlasse keelekasutusse, piiritleme skemaatiliselt meie kursuse sõnakasutuse. Poliitiline mõtlemine kajastab kõige laiemat konteksti, nii akadeemilisel kui argitasandil harrastatavat mõtlemist poliitika üle, mis on ükskõikne arvamuste kirevuse ja põhjendatud teadmise eristamise suhtes. Poliitikateaduse põhilisteks valdkondadeks on poliitikateooria (tihedalt seotud poliitikafilosoofiaga), võrdlev poliitika ja rahvusvahelised suhted. Poliitikateaduse tähistamiseks kasutatakse eesti keeles ka väljendit politoloogia (õpetust poliitikast), kuid see on tulnud vene keelest ning seda kasutatakse viimasel ajal üha vähem. Riigiteadused
a) Ius soli (päikeseõigus) ehk territoriaalpõhimõte tähendab, et see, kes on sündinud vastava riigi territooriumil, omandab selle riigi kodakondsuse (nt USA) b) Ius sanguinis (vereõigus) põhimõte tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse (nt Eesti) Rahvas ja rahvus ning nende tuletised rahvuslus (natsionalism), rahvuslikkus on raskesti defineeritavad mõisted, mida kasutatakse nii teaduskirjanduses kui ka argitasandil paljudes eri tähendustes ja tähendusnüanssides, neid võidakse samastada või tunduvalt eristada. „Rahvuslus on eelkõige poliitiline printsiip, mille kohaselt poliitiline ja rahvuslik ühik peavad kokku langema.“ (Ernst Gellner) 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ehk valitsus + võime astuda suhetesse teiste riikidega Kolmas riigi tunnustatud element on suveräänsus. Suveräänsuse all mõistetakse riigi õigust otsustada oma
NL juhtide puhul liidri naise roll poliitilises elus on nullilähedane olnud, siis Raissast saab üks osa võimustruktuuris- on kõigile nähtav, pole vaid peasekretäri abikaasa, vaid hakkab tegelema ühiskondlike asjadega kultuuri, kiriku, meditsiini vallas. Mõju mehe üle oli ka vaieldamatult, ei saa Gorba poliitikas abikaasat kõrvale tõrjuda. Ühiskond ei võtnud väga positiivselt vastu Gorbatšova ühiskondlikku aktiivsust. 80Ndate lõpus argitasandil oli tema kuvand üsna negatiivne. Süüdistati selles, et on liialt palju avalikkuse ees, topib nina sinna, kuhu pole vaja, käib mehega igal pool välismaal kaasas jne. Oli suletud NL ühiskonna jaoks natuke liiast. Hiljem teatud mõttes osaliselt inimeste silmis toimub teatud rehabiliteerimine. 28.loeng- 22.mai Perestroika ideest tuli välja katastroika e NL lagunemine. Perestroika etapid: 1. nn. eelperestroika (1985 märts- 1986)- Gorbatšov ei tulnud võimule kindla programmiga,
annaabi.ee 
