Mõisted: Barokk stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Maailm on lõhestatud ja kaootiline · Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, püüab ühendada konservatiivsust ja mässulisust, arukust ja narrust, meelelisust ja müstitsismi, · Vastandati näilikku tegelikuga · Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist · Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19
ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga ,Vastandati näilikku tegelikuga Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist ,Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) 5.*valm-õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.*satiir-pilge; pilkav kirjandusteos.*huumor-heatahtlik nali; heatahtlik-naljatlev suhtumine,*dramaturg-TEATER kirjandusnõuandja
Barokk ja klassitsism 17. sajand ja 18.sajandi esimene pool; Euroopas sôdade aeg, eriti ususôjad katoliiklaste ja protestantide vahel. .Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid.Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Baroki tunnused :Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga . Vastandati näilikku tegelikuga . Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist . Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik . Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) . Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud.
Raamatu viimased kaks osa enam täiesti uut temaatikat sisse ei too. "Linnalaps oled ikkagi" on "Luigeluulinna" kõige vähem järjepidev neljandik ja sisaldab ka luuletusi, mis oleksid saanud tõenäoliselt ilmuda ka teistsuguses koosluses peale "Luigeluulinna". Ometigi lisab "Linnalaps..." raamatule teatud täiendava mõõtme, põimides jõuliselt minevikku olevikuga (luuletus "tuhat inimest kutsuti kord pulma"), pärimuslikkust tänapäevasusega ("ei usu mina muinasjuttu muud"), üldist argisega ("kuidas küll sisustada oma eluaset"). Siin küsimustatakse ka veel kord (suur)linna kui kestva keskkonna tehislikkust (mida hakkaksime siis peale/selles kivihunnikus?), linnast räägitakse kui põdevast (Helsingi on täna haige/ta silmad on fookusest väljas) ja lagunevast nähtusest (suurlinna soomusrüü mureneb/Anttilate ja CityMarketite all avaneb maa/raputab ennast linna alt lahti ja/Vantaa lennuvälja üha laienevatest asfaldipragudest/poevad välja need/kes tahavad tagasi oma maad
Põhiliseks raskuseks on lõhestatuse tunnetamine. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas omades igavikulist visiooni ja ustavust. Tekib sisemine pinge kahe paratamatu tegelikkuse vahel. Tegelikud inimsuhted ja kogetavad kriisid ühelt poolt ning kõikne igavikuline vabadus teiselt poolt. Ning inimene peab kandma neid mõlemaid korraga oma hinges. See dualism loob siseheitluse, igatsuse sirutuda tõe ja absoluutse poole, ent samas siinolemise ja argisega seotuse tunnetamise. Vaid teatud juhtudel suudetakse sisimas samastuda igaviku tõega, olla armastav, isetu ja õiglane toimuva suhtes. See ei teostu mitte soovis muuta maailma vaid igavikulisele tõele kuuletumise ja selle teostamise kaudu. (allikas: http://tnk.tartu.ee/0usulise.html Autor: Tõnu Lehtsaar, 2001) Eelöeldust nähtub, et usulisel kriisil on mitmeid erinevaid tähendusi. Nii loomingulise protsessi
võõrandumine, uue(ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke(uue otsimine) Picasso „Silenos“ Ciorgio de Chirico „Adriane“ 3.Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Barokk väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid, imeotsimine, maailm on lõhestatud ja kaootiline, vastandite ja kontrastide kunst- nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast, kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne- empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud. Renessanss: taaselustati antiikaaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika, 16
käsitlused(Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist")Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Romantism (18.saj lõpp 19.saj) :
· Pidev enda ületamise püüe · Kunstivoolude teke (uue otsimine!) . Picasso ,,Silenos" , Giorgio de Chirico ,,Adriane" 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. BAROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline, Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre