MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust
Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Looming: Kirjanikudebüüdi tegi novelliga ,,Lõppematu tee", mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal Esimesed luuletused ilmusid samuti ajalehes, seekord aga Hiiumaa omas 1959 aastal. Tegi ka Mart Raua tutvustuse ,,Noorte hääles" 1960 aastal. Esimene raamat äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue,
Juba ammustel Tammsaare-aegadel oli põhiliseks meelelahutuseks alkohol. Tuues Tammsaare romaanist ,,Tõde ja õigus" näite, siis peamiseks meelelahutusobjektiks oli külakõrts. Kõrtsis käimisega kaasnes tavaliselt ka liigne märjukese pruukimine. Oru Pearu on ehtne näide tüüpilisest talupojast, kes nädalavahetusel alkoholitarbimisega liiale läks. Võrreldes tänapäeva eestlast Tammsaare-aegsega, siis eriti suurt vahet neil polegi. Tänapäeva eestlase argiprobleemide lahenduseks on taaskord alkohol. Inimesed käivad klubides ja baarides ning tarbivad rohkelt alkoholi. Meele teeb kurvaks ka see, et alkohol on populaarne ka teismeeas koolilaste hulgas, mis on tõsine probleem tänapäeva ühiskonnas. Päris tihti kuuleme televisioonist, et jälle on tabatud mõni purjus noortekamp. Seega ei tasu imestada, kui kuuleme, et oleme alkoholilembeline rahvas. Olime seda Tammsaare-ajal ja oleme ka praegu. A.H
Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene"
s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud loetav kirjanik, ta on olnud pidevalt populaarne. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Debüüt novelliga «Lõppematu tee» Elva ajalehes Uus Tee 1958. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Tähtteos- "Tants aurukatla ümber"(1971).
Inimestel on alati probleeme, mida on püütud lahendada võimalikult efektiivsete meetoditega. Lisaks igapäevastele probleemidele on inimestel alati tekkinud ka nn. Fundamentaalseid probleeme. Rakenduslik uuring selle tingib inimeste praktiline vajadus või lahendatakse praktilist probleemi. Põhiuuring otsitakse uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast. 3. Miks on vajalik kasutada argiprobleemide lahendamiseks teaduslikku teavet? Mida teaduslik teave annab? Teaduslik teave: · Täpsustab probleemidega seotud küsimusi ja võib nii juhtida tähelepanu olulistele asjadele. · Võib anda sügavusdimensiooni ja arusaamise sellest ,,milles on küsimus" · Aitab vabaneda traditsioonilisest mõtlemisharjumusest ja sõltuvustest · Annab mõtlemisainet, rikastab ja mitmekesistab argiteadmiste poolt loodud pilti asjades ja
Värssides leidub rohkesti kontrastseid stiilifiguure, epiteedid ja metafoorid väljendavad ilmekalt autori sotsiaalset maailmatunnetust. Kõrvuti väga ökonoomse detailivalikuga arendab Traat teisal luuletuste ideid paatoslikumalt ja ohtrasõnalisemalt. Tulemuseks on jutustav-illustratiivne tõsielupilt. Sõnapaljus, põhikujundist eemalduvate kõrvalmotiivide sissetoomine ning sellega kaasnev sisuline rabedus süveneb autori järgmistes värsikogudes. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luulendajana, avardab Traat oma hilisemates värsikogudes “Küngasmaa” ja “Kaalukoda” (1966) ning poeemis “Kassiopeia” (1968) üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõueldes elult ilu ja täiuslikkust, püüdes mõtestada olevat läbi enese. Sarnaseid ideid ja motiive kasutab ta ka kogudes “Laternad udus” (1968), “Ilmakaared” (1970) ja “Etüüdid läiteks” (1971). Näiteks 1964.a
samal päeval muutus esimeseks üldrahvalikuks parlamendiks, võttes nimeks ASSEMBLÉE NATIONALE CONSTITUANTE, meie ajalooõpikutes ASUTAV KOGU. Niisiis oli parlamentaarne revolutsioon õnnelikult lõpusirgele jõudmas. Absoluutne monarhia lakkas olemast. Konstitutsiooniline monarhia oli sündimas. Viimast oli vaja veel kinnitada põhiseadusega, mida hakatigi agaralt kirja panema. Seda tähtsat kirjatööd tehti sageli öösel, kuna päev kulus, nagu parlamendis ikka, argiprobleemide lahendamiseks. Mirabeau' osalus nii ühes kui teises töös oli põhjapanev. Just temast sai parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguur. Selleks võimaldas tal saada nii tema erakordne kõne- kui ka sulemehe anne. Keegi ei kõnelnud vabariigist, ka need mitte, kellest kolme aasta möödudes said kirglikud vabariiklased. Kuningriik pidi saama konstitutsiooni ja poliitiliseks reziimiks konstitutsiooniline monarhia.
samal päeval muutus esimeseks üldrahvalikuks parlamendiks, võttes nimeks ASSEMBLÉE NATIONALE CONSTITUANTE, meie ajalooõpikutes ASUTAV KOGU. Niisiis oli parlamentaarne revolutsioon õnnelikult lõpusirgele jõudmas. Absoluutne monarhia lakkas olemast. Konstitutsiooniline monarhia oli sündimas. Viimast oli vaja veel kinnitada põhiseadusega, mida hakatigi agaralt kirja panema. Seda tähtsat kirjatööd tehti sageli öösel, kuna päev kulus, nagu parlamendis ikka, argiprobleemide lahendamiseks. Mirabeau’ osalus nii ühes kui teises töös oli põhjapanev. Just temast sai parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguur. Selleks võimaldas tal saada nii tema erakordne kõne- kui ka sulemehe anne. Keegi ei kõnelnud vabariigist, ka need mitte, kellest kolme aasta möödudes said kirglikud vabariiklased. Kuningriik pidi saama konstitutsiooni ja poliitiliseks režiimiks – konstitutsiooniline monarhia.
"LEMBITU" Alates 1870. aastast kuni elu lõpuni tegeles Kreutzwald ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu", mille eeskujuks oli veitslase J. V. Widmanni "Buddha". Teos avaldati postuumselt (Helsingi 1885). MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue,
annaabi.ee 
