Argentiina Kliimavööde: Lähistroopiline Õhutemperatuur on jaanuaris põhjaosas +24 kraadi, keskosas 16-24 kraadi ja lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist ...
Argentiina Argentiina asub lõuna-Ameerika lõunaosas ning elanikke on 40. 482 miljonit(juuli 2008). Argentiina kannatas väga 20. sajandi majanduskriiside tõttu. 2008 aasta seisuga oli nende SKP $338.7 miljardit, mis tundub Eestiga võrreldes($28.6 miljardit) väga suur number, kuid vaadeldes SKP'd per capita, siis Argentiinal on see Eesti omast palju väiksem. Nimelt SKP'd per capita on Argentiinas $14,500 miljardit ja Eestis on see $21 900 miljardit. See näitab, et Argentiina on üsna vähe arenenud riik. Argentiina SKP reaalne tõus oli 6.6% (2008 aastal), mis on päris hea tõus. Sealne majandus tugineb enamjaolt nafta ja gaasi tootmisele ja ekspordile, suuresti toiduainete töötlemisele ja liiklusvahendite tööstusele. Sammuti kudumistoodete ja riidekaubade,
Palju laensõnu erinevatest euroopa keeltest (morfi-toit) S- hääldus (nt. Fresco-freh-ko) Buenos Airese släng (café-feca) ERIPÄRAD https://www.youtube.com/watch?v=1K8AZGQv0uI FUN FACTS Praegune Rooma Paavst on argentiinlane Argentiina nimi tuleb ladina keele sõnast argentum, mis tähendab hõbedat Üks juhtivaid veinitootjaid maailmas Ushuaia linn Argentiinas on kõige lõunapoolsem asustatud linn maailmas Aastal 2001 oli Argentiinal 10 päevaga 5 presidenti http://transpanish.biz/translation_blog/linguistic-features-of-rio platense-river-plate-spanish/ https://www.veintemundos.com/en/spanish/argentina/ http://www.babylon-software.com/free-dictionaries/languages/d ialects/Diccionario-de-Lunfardo/11751.html https://lonelyplanetimages.imgix.net/mastheads/GettyImag es-474919760_master.jpg?sharp=10&vib=20&w=1200 http://1.bp.blogspot
Juhtunu oli selle riigi kõige suurem majanduskriis, mis mõjutas suuresti elanikke, kes lõpuks pottide-pannidega tänavatele räuskama läksid. Nimelt paljud olid kaotanud töö, tänu panganduse krahhile ei saanud inimesed oma raha pankadest kätte, tõusis vaesunud inimeste arv. Valitsus proovis kriisist väljuda devalveerides peeso (jaanuar 2002). Ühest kasutatud allikast lugesin välja, et valitsuse vahetuskursi poliitika-aitas kõige enam Argentiinal kriisist väljuda. Valitsus tugevndas välisvaluuta vahetuse kontrolli ja sekkus välisvaluuta vahetuse turule, et stabiliseerida valuutat(müüdi dolllareid) Samuti nõudis valitsus, et ekspordist saadud dollarid (ületades 1 miljonit) pidi lisama keskpanga reservi- suurendades dollari reservi ning stabiliseerides peesot. Kasutatud allikad: http://cancaseiro.homelinux.com/kirjutised/valuutakomitee.html http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-
Eksport 55,7 1383 $ Import 38,7 960 $ Kaubandusbilanss 17 421 $ (ekspordi-impordi vahe) Negatiivne kaubandusbilanss- kui riik impordib rohkem kui ekspordib. Positiivne kaubandusbilanss- kui riik ekspordib rohkem kui impordib. Argentiinal negatiivse kaubandusbilansiga probleeme ei ole. Aga kui imporditaks rohkem kui eksporditakse, siis võib riik vaeseks jääda. 2. Eksport Peamised eksporttooted Muutused vastava toote Vastava toote osatähtsus Peamised turud ekspordis 2004-2008 maailma-kaubanduses %-des algaasta suhtes %
Argentiina köök on väga mitmekesine, sest uusi retsepte nad laenasid Mehhikost, Peruust, Brasiiliast, Tsiilist. Argentiina köögil valitseb liha ,kõige sagedamini veiseliha. Kokkuvõte Argentiina hõlmab enamiku LõunaAmeerika lõunaosast Argentiina on vabariik.President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvastik räägib peamiselt hispaania ja itaalia keelt ning indiaani keelt. Suur osa Euroopa päritolu argentiinlasi on saabunud 20. sajandil Argentiinal on rikkas kultuur Kasutatud allikad http://ru.wikipedia.org/ www.google.com http:// www.kwintessential.co.uk/resources/globaletiquette/argentina.html www.youtube.com
Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Argentiina asub Lõuna- Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos, kuulub Ladina- Ameerika regiooni.. Algmeridiaani suhtes asub ta lääne pool. Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. Argentiinal on viis naaberriiki- Brasiilia, Boliivia,Uruguay, Tsiili ja Paraguay. Iseloomusta riigi kuju. Riigi kuju on piklik, ülalt on laiem ja altpoolt muutub kitsamaks. Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid. Kõige läänepoolseim punkt on 32 kr.ll ja 71kr.lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 38 kr.ll ja 57 kr.lp. Argentiina asub ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolseim äärmuspunkt on 22 kr.ll ja 66kr.lp
Argentiina on maailma esimeste seas nisu ja maisi kasvatamisega. Enam arenenud loomakasvatusharud ? Argentiinas on peamised kasvatusharud lamba ja veisekardja kasvatus. Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailmas esimeste hulgas? Veise ja lambakarja kasvatuse kohalt on Argentiina 6 riik maailmas. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse ? Peamiselt ekspordib riik nisu ja maisi. Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Kuna Argentiinal on võimalused heaks saagiks ( 2 korda aastas ), siis varustab ta end veiseliha, nisu ja maisiga. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonna probleeme ? Argentiina keskkonna probleeme seoses põllumajandusega ei leidnud. Metsamajandus ja metsatööstus. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? Kas seda on vähe või palju ? Argentiina pindalast on ainult 19% metsa all, seda on muidugi vähe. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ? Riigi
Keskmine eluiga Argentinas on mehe keskmine vanus 73,5 a. Ja naisel 80,2 a. Üldse riigis elavate meeste ja naiste keskmine vanus kokku on 76,8 aastat. Kui neid vanuseid võrrelda Eestiga siis Eesti vanusemäär ei jää maha. Eesti mehe keskmine vanus on 67,7 a. ja naisel 78,8a. Eesti elanike keskmine vanus on 73,1 aastat. Kui võrrelda Argentina meest ja Eesti meest, siis vanuse vahe on 5,8 a. ja kui naisi võrrelda siis vahe on 1,4 a. Kuid eestlaste keskmine vanus on väiksem, kui Argentiinal. Vanuse vahe on 0,4 a. Joonis 3. Rahvastiku püramiid.(1990) Siit hakkas Argentina kiire areng edasi. Kõige rohkem on imikusünde, kuid 40-se piirides hakkab järsk langus, nii et saame järeldada, et vanu inimesi oli vähem. Joonis 4. Rahvastiku püramiid(2010). 12 Argentina on nüüdseks väga suure arengu läbinud ja keskmine eluiga on tunduvalt rohekm kasvanud
Lõuna-Ameerikas. Kasvas kaubandus, suurenesid investeeringud. Suurt huvi tundsid sakslased Lõuna-Ameerika rikkalike toorainetevarude vastu. Esimese maailmasõja mõjul arenes ka Ladina-Ameerika majandus. Tõusid väljaveokaupade ja tooraine hinnad. Arenes omamaine tööstus. Ent seos maailmamajandusega jäi endiselt ühekülgseks ja see süvenes veelgi. Nende riikide väljaveoartikliks oli kas mõni kindel põllumajandussaadus (Argentiinal liha ja teravili, Brasiilial ja Kolumbial kohv, Kuubal suhkur) või maavara ( Tsiilil vask, Boliivial tina, Venezuelal nafta). Majanduse sellise ühekülgsuse tõttu andis 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis Ladina-Ameerika riikidele eriti ränki hoope. Kui maailmaturu nõudlus väljaveoartikli järgi kahanes, vähenesid riigi sissetulekud. Majanduskriis vapustas Ladina-Ameerika niigi ebakindlat poliitilist korraldust. Sagenesid rahvarahutused ja sõjaväelised riigipöörded.
annaabi.ee 
