k 12...13k 15...18k lakt. Periood 300p 252...270p 90...150p (murrahil 60- kinnisperiood 60...90p 200p) produtseeruv eluiga 52% 39% Aretus Märkimisväärset progressi ei toimu Püütakse luua tihedat lüpsmist kannatavat udarat, mis sobiks automaatlüpsiga (eriti Euroopa, Austraalia ja Uus-Meremaa) Põhiprobleem- arengumaades tulemuslikud aretusmeetodid kitsendatud (nt kunstlik seemendus) Ei kasutata tootlikuse ja viljakuse parandamiseks- probleemid juurdekasvuga Kasutatud kirjandus: Oestrous behaviour, ovarian morphology and cyclical variation on follicular system and endocrine pattern in water buffalo heifers"- Börje Danell ,,Reproduction in cattle and buffaloes"- Ian Gordon http://www.buffalodairy.co.uk/ - The Buffalo Dairy Limited http://www.theclays.com/buffalo/ - Water buffalo list http://www.buffalomilk.co.uk/id20
geneetiline korrelatsioonikordaja- nähtus, mille puhul ühe tunnuse muutusega kaasneb teise (korreleeruva) tunnuse muutus Mis asi on aretusväärtus? põllumajandusloomalt tema järglastele edasiantav geenide väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretusprogrammi osadeks on: 1) tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; 2) aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; 3) aretuslooma jõudlusandmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord; 4) aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord;
05.2012 Udaratüübilt püütakse aretuse teel saada tihedamat lüpsmist kannatavat udarat, mis sobiks automaatlüpsiga, eriti Euroopas, Austraalias ja Uus-Meremaal, kus loomad on karjamaadel, selekteeritakse suurema mahuga udarad, mis peaksid vastu pikemale lüpsmiste intervallile. Kuigi Indias on pühvlid aretatud vastavalt lüpsiomadustele, ei ole suunatud tähelepanu masinlüpsile. Põhiliselt, kuna kitsendatud oludes on tulemuslikud aretusmeetodid, nagu näiteks kunstlik seemendamine takistatud ning erilist progressi pühvlite aretuses ei toimu. Tänapäeva avastused pühvli tootlikkuses · Muutused aretuses, söötmises ning kasutusalades on toonud kaasa märkimisväärsed muutused pühvlite toodangus. On selgitatud välja, miks nende esmapoegimine toimub alles nii hilja. Nimelt on sellega seotud loomade suurus
mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus
mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus
soovitud tunnust: - Individuaalvalik – fenotüüpide ennustaminevanemate keskväärtuste alusel - Massvalik – selektsiooni diferentsaat; selektsioonikoefitsent; aliku intensiivsus; selektsiooni tulem Kvantitatiivse tunnuse lookus (QTL) - Polümorfsed lookused – langetõbi - Molekulaarne mimikri – insuliinist sõltuv või sõltumatu diabeet - Sünteensus – inimesel ja hiirel üle 200 homoloogse DNA piirkonna Aretusmeetodid - Sisearetus – sugulasabielud (amishid, euroopa siniverelised, tekib hemofiilia) - Välisaretus – heteroos, isesobimatus - Ühiseellased – inbriidingukoefitsent, suguluskoefitsent (geenide osa mis on 2 järglasel ühine ja mis saadud virtuaalselt ühiseellaselt 80.Ränded - Rändeprotsessis evolutsioneerus musta nahavärvusega isendite väljaränne Ida- Aafrikast Aasja ja Euroopa suundadesse
fenotüübilise muutlikkuse osa populatsioonis, mis on tingitud eri geenide alleelide aditiivsest toimest. Laiatähenduslik päritavus H2 = Vg / VT Kitsatähenduslik päritavus h2 = Va / VT 8. Aretusväärtus aretusväärtus (ingl. Breeding value)- Kvantitatiivses geneetikas individuaalse fenotüübi kõrvalekalde osa populatsiooni keskmisest, mis on tingitud alleelide aditiivsest toimest. 9. Aretusmeetodid 1. Sisearetus Sugulasabielud a. Amishi religioosne pere b. Euroopa “siniverelised”: X-liiteline retsessiivne hemofiilia 2. Välisaretus Heteroos e. hübriidjõud Isesobimatus a. Tasakaalustatud letaalsus 3. Ühiseellased Inbriidingukoefitsient (F) Suguluskoefitsient 10. Järglaste omaduste etteennustamine
valikut, nõrgad ja aretuseesmärgile mittevastavad loomad praagitakse. Tugevatest ja elujõulistest loomadest, kellel avalduvad kasulikud omadused, kujundatakse uued liinid. Olenevalt ristamisskeemist võib erinevaid liine omavahel ühendada või kasutada ristamist järjekordse tõuga. Uudikristamisel tuleb arvestada järgmist: a) püstitada kindel aretuseesmärk b) valida õigesti lähtetõud ja üksikloomad, keda paaritatakse c) töötada välja õige ristamisskeem ja aretusmeetodid põlvkonniti d) analüüsida ristandloomade individuaalseid omadusi, et teha õiget valikut e) rakendada vajadusel suguluspaaritust valikutunnuste ühtlustamiseks f) soovitud omadustega loomadest kujundada liine uue tõusisese struktuuri loomiseks. Erinevate tõugude saamiseks on kasutatud väga erinevaid uudikristamise skeeme. Eestis on uudikristamise teel saadud tori hobune. Selleks ristati kohalikku eesti hobust soome ja araabia tõugu hobustega
annaabi.ee 
