kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis-rinnakilp). Ateena linna kaitsejumalannana. Võitles gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist. Leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Kujutamine kunstis Hermes and Athena (Fresco) 1585 by Bartholomaeus Spranger Pheidias. Athena kuju Parthenonis. Pheidias oli ka templi muude skulptuurkaunistuste autor. Rekonstruktsioon. Minerva and Neptune(Athena ja poseidon)
net/MarieKrumm/ateena-akropol-16603577 sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille2.sajandil Rooma päritolu filantroop lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Akropolist loodes asub Areopaag ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades. Varem, enne 5. sajandit eKr, kogunes Areopaagil kogu, mis valvas seaduste täitmise järele (ka seda kogu nimetati Areopaagiks). Kõige rahvarohkemaks paigaks terves akropolis oli agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Seda piirasid sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti aga hoopis omaette platsil, mis asus kõrgel künkal agoraa lähedal. 2 3 ARHITEKTID JA SKULPTORID; EHITISTE STIILID, ELEMENDID 2 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/akropol/ 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm Parthenoni tempel
Tõi endaga kaasa julma hävingut ja hukku. Zeusi ja Hera poeg ja Aphrodite abikaasa. Athena-(Vaste Rooma mütoloogias on Minerva)Oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis alati ühiskonnas õiglust. Sündis Zeusi peast ja oli ka ta lemmiklaps. Austati kui võidutoojat. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.On seatud Ateenaga- on sellele linnale kaitsejumalanna. Apollon-(Talle vastab Rooma mütoloogias Apollo)Oli Kreeka valgusjumal, ennustamise- ja muusika kaitsja. Zeusi ja Leto poeg. Jahijumalanna Artemise kaksikvend. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Ükskord ,kui ta ketas heitis,viskas ta kogemata ketta oma sõbrale vastu laupa ja purustas selle. Apollon oli väga ehmunud ja ta läks
Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Võitles ka gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide,
lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) 8
Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg,
lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses. Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Apollon Apollon oli Vana- Kreeka mütoloogias Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja
,,välgusilmne". Ta oli muistse kaarikuvõidusõidu tundja ning tema abiga õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist. Peale selle õpetas ta laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, rajas areopaagil kohtu ja oli flöödi leiutaja.. Pühadeks olenditeks on öökulli ja madu, pühaks puuks on õlipuud. Athenat on enamasti kujutatud sõjavarustusega : kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon Apollon (Apollo) oli kreeka valgusjumal, tõejumal, laskurite
(kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Võitles ka gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja
Athena on Zeusi tütar,kellel ema ei olnud.Ta sündis raseda Metise allaneelatud Zeusi peast:pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud,astus sealt välja täies relvastuses Athena.Ta oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni,käsitöö ja põlluharijate kaitsja,ratsutamiskunsti rajaja,kes esimesena taltsutas hobuse,et inimesed seda kasutada saaksid.Ta õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist,leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus,kelle sümboliteks oli oliivipuu,madu ja öökull.Tema sõdalasevarustusse kuuluvad kiiver,oda,kilp ja aigis.Ateena linna kaitsejumalannana võitis ta Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse.Teda austati kui võidutoojat,kes võitles gigantidega ja kaitses mitmeid kreeka kangelasi. Roomas kutsutakse teda Minervaks. Athena Artemis
Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui ka selle armukese. Meelte-segaduses Orestest jälitavad kohutavad erinnüsed (fuuriad, kättemaksu- jumalannad). Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab Areopaagil kodanikekohtu, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, lepitatud erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks. Triloogia lõpeb üleva apoteoosiga (ülistus, pidulik lõpposa). "AHELDATUD PROMETHEUS" Tragöödiat omistatakse Aischylosele, ehkki 20. sajandil on tõestatud, et see pärineb V sajandi 40. aastaist või hilisemast ajast. Titaan Prometheus astub välja Zeusi kavatsuse vastu hävitada inimsugu ja asendada see uue
docstxt/.txt
Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. · Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui ka selle armukese. · Meelte-segaduses Orestest jälitavad kohutavad erinnüsed (fuuriad, kättemaksu-jumalannad). · Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab Areopaagil kodanikekohtu, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, lepitatud erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks. · Triloogia lõpeb üleva apoteoosiga (ülistus, pidulik lõpposa). "AHELDATUD PROMETHEUS" · Tragöödiat omistatakse Aischylosele, ehkki 20. sajandil on tõestatud, et see pärineb V sajandi 40. aastaist või hilisemast ajast. 12
annaabi.ee 
