Ametisse astudes peaks sul kindlasti olema teatud isikuomadused. Näiteks: peaksdid olema mõistev,sõbraik,rahulik,empaatiavõime jne.. . Klassiõpetaja tööülesaneteks ja kohustusteks on oma aine tunnid, klassijuhatamine, kontakttunnid,tundide ettevalmistamine, kirjalike tööde parandamine. Sammuti ka osalemine erinevatel koolitustel,klassikoosolekutel, õppenõukogu koosolekutel,arenguvestlustel ja aktiivselt koolielus. Selle ameti jaoks on ka omad tingimused ehk töö tegemiseks peab olema soe ruum ja vajalikud vahendid. Pedagoogile vastavad kindlad nõuded. mida ta peab järgima. Õpetaja peab tegelema regulaarselt enesetäiendamisega,on tasakaalukas ja tolerantne igas olukorras. Kasutab ka korrektset keelt kõnes ja kirjas. Ametil on omad piirangud. Üheks selleks on erivajadustega laste abistamine selleks peaks olema (tugiisik).
- individuaalne töö lapsega, testimine - Individuaalsed vestlused lapsega Lapse arengu jälgimisel ja hindamisel on oluline koostöö teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ja logopeediga. Lapsevanematele tuleb tutvustada lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust rühma koosolekul õppeaasta algul. Samas tuleb lapsevanemaga vahetada lapse arengualast informatsiooni pidevalt, igapäevaste vestluste ajal. Pikem tagasiside lapse arengust tuleb edastada aga arenguvestlustel, mis toimuvad vähemalt üks (soovitavalt 2) kord(a) õppeaastas. Arenguvestluste ajad peab fikseerima rühma tegevuskavas. Lapsevanemale tuleb edastada enne arenguvestlust ettevalmistavad küsimused, arenguvestlusest teha kirjalik kokkuvõtte. Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse individuaalset arengumappi Lapse arengumappi koguvad õpetajad koostöös lapse ja tema vanematega lapse arengut analüüsida võimaldavad materjalid läbi lapse lasteaia-aastate:
õppeprodekaanile/prodekaanile, dekaanile/kolledži direktorile). Õpetamise ja õppeaine tagasisideküsitluse tulemusi arvestab: • õppejõud õppeaine õpetamise kvaliteedi parandamisel; • programmijuht ja programminõukogu õppekava sisehindamisel ja arendamisel; • akadeemilise struktuuriüksuse juht õppejõu töö tulemuslikkuse hindamisel, sh õppejõu või teadustöötaja ametikohale sobivuse hindamisel, arenguvestlustel, õppejõudude täiendusõppe planeerimisel ning õppejõudude tunnustamisel; • õppeosakond aasta õppejõu auhinna saajate määramisel. 10 KOKKUVÕTTE Oluline on õppija ja õpetaja vastastikune mõju ja tekkinud dialood, õpetajal on oluline saada tagasisidet õpilaselt, et edaspidi anda tagasisidet õpilastele, õppimise kvaliteeti parenemiseks ning muuta tulemus täiuslikumaks
tänavalt neid tegemas ei käi. Hiljem saadetakse tagasiside asutusse koos hindega. Vastav inimene teeb nendest kokkuvõtted. Nende järgi saab organisatsiooni siseselt näha, millele peab rohkem tähelepanu pöörama. See on väga hea viis välja selgitada tulemusi, kas inimene väärib assisteerimist või mitte. Kas ta on piisavalt arenenud ja teeb oma tööd hästi. Selline kontroll on organisatsioonile ainult positiivne. Samuti ka töötajale. Sest selliseid tulemusi kasutatakse hiljem arenguvestlustel, kus antakse töötajale tagasiside. Kahjuks kasutatavad Eestis sellist võtet ainult suured organisatsioonid. Minu arvates peaks selline asi olema igas organisatsioonis. See annab tõeliselt hea erapooletu ülevaate. Töötajaid valiksin ma kindlasti professioonalide abiga. Õnneks pakutakse seda teenust ka Eestis. Töötajate välja valimisel kasutatakse igasuguseid erinevaid asju. Ainult vestlusest ei piisa. Igasugused testid ja situatsioon ülesanded on suurepärased
lõpueksamid näitavad, et meie õpilastel on palju teadmisi, kuid analüüsioskus on tagasihoidlik, läbitud peaksid olema gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse kursused (näiteks selgus gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse riigieksami töödest, et õpilased ei pruugi teada, et Eesti Vabariigis on kohalikeks omavalitsusüksusteks vallad ja linnad, samuti esines sagedasti arusaam, et põhimõte „valimised on salajased“ tähendab, et valimistulemusi ei avalikustata), arenguvestlustel on ilmenud, et õpilased pole veel valmis vastutama (näiteks noored tarbivad alkoholi- ja tubakatooteid, teades samal ajal, et see on seadusevastane).
vaiksemalt mängima ja oli kurb kui keegi teisele liiga tegi. Tublimad said Karu Mõmmilt pika karvase pai. Laste kiirele kohanemisele aitasid kaasa ka vestlused lastevanematega. Olen alati rõhutanud, et just ema-isa positiivne suhtumine lasteaiasse aitab palju valutule kohanemisele kaasa. Vaikne hommikune äratus, rahulik riietumine, käsikäes lasteaeda minek ja kojutulek, lasteaiamuljetest vestlemine, lühike lasteaiapäev see kõik oleks ju ideaalne, kuid kahjuks veel erandlik. Arenguvestlustel on selgunud, et nii mõnigi vanem tundis hirmu selle ees, kuidas laps lasteaiaga harjub ja olid meeldivalt üllatunud, et kõik nii kergesti sujus. Tean, et nii mõnigi lasteaiaõpetaja ja ka lapsevanem vaidleks minule vastu ja ei pea vajalikuks, et lapsed mõne tunni kaupa, koos vanematega lasteaiaga harjutamas käivad. Selline on minu kogemus, mis näitas, et lasteaiaga harjutamine peab olema järk-järguline. Rahul oleme meie - õpetajad, lapsevanemad ja mis kõige tähtsam, ka lapsed.
Kokku: á X Laine Simson, Ph.D 35 Personalijuhtimine 2013 KOOLITUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE · Vahetult (kuidas koolitus läks) sisu, meetod, läbiviijad, tingimused... kriteeriumid indikaatorid · Distantsilt (aja möödudes - 2,3 kuu pärast) Kuidas saadi õpitut rakendada · Kuidas loodi tingimused õpitu rakendamiseks (eneseanalüüsi alused enne AV; arenguvestlustel tagasivaade ja hinnang; töötulemuste paranemine? Lisa 1 KOOLITUSVAJADUSE HINDAMISE PROTSEDUUR ETTEVALMISTUS Koolitusvajaduse hindamise dokumentidega (individuaalne koolitusvajaduse leht ja struktuuriüksuse koolitusvajaduse kokkuvõte) tutvumine Arenguvestluseks ettevalmistumine Juht: mõeldes läbi struktuuriüksuse lähiaasta arengukava, konkreetsed ootused alluva
meeskonnatööks avatud õhkkond, ent murettekitavalt palju vastuolusid on 51 omavahelistes suhetes. Probleemid on nii inimeste, kui ka erinevate osakondade omavahelises suhtlemises ja koostöös. Uuringu tulemused annavad alust arvata, et koostöö parandamine ja inimeste omavahelise suhtlemise probleemid on suures osas kõrvaldatavad erinevate meeskonnatöökoolitustega ja arenguvestlustel tagasiside andmisega juhtidele. Välja on toodud soovitused, mida saaks ettevõte koolituskorralduses muuta, et maandada selle kaootilisust, samuti soovituslikud koolituspõhimõtted. Kuna ettevõttes ei ole hetkel konkreetset koolitustega tegelevat töötajat, siis on otstarbekas praegune situatsioon parendada ja jätta töötajatele õigus otsustada oma koolitusvajaduse üle ning koostöös oma juhtidega tegelda enda arendamisega, ent kogu koolitustegevus
annaabi.ee 
