Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"arengustsenaariumid" - 8 õppematerjali

Tulekahjudest lennujaamas ning laevas
8
docx

Tulekahjudest lennujaamas ning laevas

osa remonttööde ajal dokis, kus laev on reisijateta ja reeglina ka lastita. Laevatulekahjude eripäraks on kinnine põlemine, mis võib levida soojusjuhtivuse teel läbi metallkonstruktsioonide: metallist vaheseinad ja -laed kuumenevad kiiresti ja süütavad kõrvalruumides asuvad viimistlusmaterjalid ja muud vaheseina, vahelae või põrandaga kontaktis olevad esemed. Sõltuvalt laeva tüübist ja lastist on laevatulekahjudel võimalikud erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide purunemine, mille tagajärjel tekib lahtine tulekahju. Igal juhul on laevatulekahjud alati väga ohtlikud nii laevapersonalile, reisijatele kui päästemeeskondadele. Vahel lähevad laevad ka ohtra kustutusvee kasutamise tõttu ümber.( ASi Tallinna Sadam ... 06.10.2014) Tulekahju korral laevas, kui laev on sadamas, juhib hädaolukorra lahendamist Päästeamet või

Muu → Ainetöö
4 allalaadimist
Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus
3
pdf

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus

5) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Loetle ja analüüsi. Milline nendest põhjustest sai kõige määravamaks? 6) Arutle, argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega: · Kas venelased olid Liivimaa ristisõjas eestlastele pigem liitlased või vaenlased? · Kas ristisõda paganlike Baltimaade rahvaste vastu oli pigem missioon või pigem agressioon? · Millised oleksid olnud Eesti edasised arengustsenaariumid juhul, kui eestlased oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud? · Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel? 2 7) Varia (teised mõisted, nimed) · Valdemar II · Võiduristimine · Dannebrog · Eestlaste vastupealetung 1223

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. 7) Arutle, argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega: · Kas venelased olid Liivimaa ristisõjas eestlastele pigem liitlased või vaenlased? · Kas ristisõda paganlike Baltimaade rahvaste vastu oli pigem missioon või pigem agressioon? · Millised oleksid olnud Eesti edasised arengustsenaariumid juhul, kui eestlased oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud? · Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel? 8) Varia · Valdemar II 6 Taani kuningas, kes saabus oma vägedega 1219 Tallinna (lindanise) alla ja alustas Põhja- Eesti vallutamist. Temast sai Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkonna hertsog.

Ajalugu → Eesti ajalugu
69 allalaadimist
Tutvustatakse taimekasvatust
5
docx

Tutvustatakse taimekasvatust

Tutvustatakse taimekasvatust, kui põllumajanduse põhiharu. Kirjeldatakse taimede kasvutegureid ja tutvustatakse kultuurtaimede rühmitamise aluseid. Antakse lühiülevaade Eesti klimaatilistest tingimustest. Tuuakse välja mõned võimalikud arengustsenaariumid maaviljeluses. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Põllumajandusliku tootmise tootmise alus ­ ainult roheliste taimede kaudu toimub päikeseenergia sidumine ja orgaanilise aine tootmine. Kultuurtaimed: eesmärgiks on saada õigetes tingimustes suur ja kvaliteetne saak

Botaanika → Taimekasvatus
27 allalaadimist
Keskkonnaökonoomika eksami konspekt
13
docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia

Loodus → Keskkonnaökonoomika
286 allalaadimist
Keskkonnaökonoomika eksami konspekt
30
docx

Keskkonnaökonoomika eksami konspekt

elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu  Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard  Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem  Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia

Loodus → Keskkonna ökonoomika
81 allalaadimist
Keskkonnaökonomika
44
doc

Keskkonnaökonomika

Aastal 1972 ilmus Rooma klubi raport „Kasvu piirid“. Autorite arvutused näitasid, et tolleaegne loodusressursside kasutus polnud säästlik. Rooma klubi järeldus oli, et aastaks 2000 on praktiliselt kõik loodusvarad ammendatud. Raport ennustas, et peale 2000. aastat langeb toodang 20. sajandi algusaastate tasemele. Rooma klubi eksimused:  reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile  ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Keskkonnamõju arengustsenaariumid lähitulevikuks I - Indiviidide hulk • 1950-1975 Maa elanikkonna aastane juurdekasv ca 2% • 1975-1999 1,6% • 2000 kuni 2008 1,3%, arenenud maades vähem kui 0,5% • 2008 absoluutne juurdekasv suurem kui 1950 Kolm stsenaariumi – low fertility, medium and high. Majanduskasvu prognoos koos CO 2-e emissiooni kasvuga aastaks 2050 - 3 stsenaariumi, SKP elaniku kohta kasvab 1%, 2,5% ja 4%. CO 2-e peetakse suurimaks kasvuhoonegaasi tekitajaks

Majandus → Keskkonnaökonoomika
105 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

(nõlva-, pinnase- või põhjavete toitained), nendeks on madalsood; sademetoitelised kõrgsiid Soode liigitus · Soode toitumise järgi liigitatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks. · Soopaigad (soo troofsus, toitumine, edasi taimkatte ja mikrovormide alusel) · Soopaigased ­ võib aluseks võtta soode taimkatte · Vastavalt vee toitelisusele, pH-le, äravoolutingimustele, soo tekkeviisiile ja toimunud muutustele on soodele iseloomulikud teatud arengustsenaariumid. · Muutusi võivad esile kutsuda kõik veereziimi muutvad tegevused, aga ka soosse sattuva vee mineraalse koostise muutumine (kunda tsemenditol, SEJ heitmed) · Kõrg- ja Madal-Eesti soode areng erineb detailides. Põhja-Eestis pae aluspõhi. Allikasood · Võivad kujuneda ka gleimuldadele, ei eelda alati tüseda turbakihi olemasolu · Põhjaveetoitelisusele viitab tüsedama turbakihiga soodes liigirikkus ja liigiline koosseis

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun