linnuste ümber tekkinud asulad, seda aktuaalsemaks muutus nende ühinemine, seesmise struktuuri korrastamine ning kindlustuste rajamine. Keskaja linnad hakkasid kiiremini arenema majanduse ja kaubanduse kasvamisel ning hiljem ka alates Ristisõdadest (1096-1270), mil kogu Euroopa kattus tiheda linnade võrguga. 2. Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud nende arenguskeemi põhjal jagada kolme grupi: 1. Antiikaja linnade asemele kerkinud asumid Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad, sest nad olin kaljusesse pinnasesse süvendatud. Keskaegne linnamüür , mis on tänaseni osaliselt säilinud,rajati Rooma-aegsele vundamendile. Näiteks: Bordeaux Prantsusmaal, Viin Austrias, Köln Saksamaal, Chester Suurbritannias. 2
saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas hakkas järjest rohkem kattuma linnade võrguga. Kloostri või linnuse ümber kujunenud asulate kõrvale tekkisid nüüd ka uuslinnad. Samuti tekkisid regulaarsete linnaplaanide kõrvale nüüd ka keskaja täisnurkne linnaplaan. Keskaja linnade õige ehitushoog tuli alates Ristisõdadest. 2) Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud jagada arenguskeemi alusel järgmiselt: 1. Ühe suure grupi moodustavad antiikaja linnade asemele kerkinud asumid. (Bordeaux'd Prantsusmaal, Viini Austrias, Kölni Saksamaal, Chesterit Suurbritannias jm) Nt: Chester - Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad. Chesteri keskaegsete arhitektuurimälestiste hulka kuulub ka 13.-15.saj. ehitatud katedraal.
ühiskonnas. 11 Kokkuvõte Need kirjeldatud neli arengueesmärki ei ole teistes riikides koostatud säästva arengu strateegiate kontekstis unikaalsed. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide strateegiates. Jätkustsenaariumi positiivne mõju on Eesti arengule ennast ammendamas, nihe uue arenguskeemi suunas on paratamatu. Ühiskonnas on täna selgelt rohkem ootust ja valmisolekut liikuda konservatiivse mudeli suunas, samas Eesti jätkusuutlikkuse vaatepunktist omab just partnerlusühiskonna tee mitmeid eeliseid. 12 Kasutatud kirjandus http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf 13
arengumudelit on tehtud ilmekas ülevaade (Davis, 1991, 1997a, 1997b; Gardner, 1980; Gardner & Winner, 1982). U-kujulise mudeli pooldajad väidavad, et kui väikelapsed väljendavad oma piltides väga kõrget loomingulisuse taset, siis vanemad lapsed ja noorukid kannatavad kunstiliste võimete olulise vähenemise tõttu, mis saadakse tagasi täiskasvanueas, kuid seda vaid kunstiliselt andekate indiviidide puhul. U-kujulist arenguskeemi kinnitavad empiirilised andmed koguti Põhja-Ameerikas ning need tuginesid Põhja-Ameerika ja teiste Lääne-kohtunike poolt teostatud esteetilisele hinnangule kunstiliste väärtuste kohta. Kui seda uuringut hiljuti Hiina elanikkonna seas, uuesti läbi tehti, ebaõnnestus U-kujulise mustri kinnitamine (Kindler, 2001); Pariser & van den Berg. 1997). Mitte üheski neist hiljutistest uuringutest, ei peetud väikelaste töid kunstiliselt paremateks, nende vanemate
all situations, times and places. • Objectivism — the view that cognitive, aesthetic and ethical values are independent of human thinking. • Absolutism — the view that beauty, truth, etc, are timeless and unchanging qualities. • Monism — the view that in any given area there can be no more than one correct opinion. • Universalistlikud argumendid arenguhindamises • Igivana soov leida universaalset arenguskeemi: tsivilisatsiooniargument, moraalse arengu argument, väärtuspildi liikumine “arengu” suunas • Arusaam, et inimese (mõned?) põhivajadused ja ootused on ühesugused kõikjal • Seetõttu on olemas kõigile ja kõikjal omased väärtused ja soovitavad arengusuunad. • Inimese ja ühiskonna arengu ideaal?! • Universalistlik arenguvõrdlus – Globaalne arenguvõrdlus = universalistlik lähenemine?
linnadest. Eesti linnade ajalugu on suures jaos Tallinna linna ajalugu, sest teiste linnade kohta on meie teadmised palju väiksemad. Millal tekkisid Eestis linnad? See on olnud historiograafias oluline küsimus - juba kaasaegsed allikad räägivad linnade asutamisest - 1201 piiskop Albert rajas Riia linna, mis oli teine Saksa linna Põhjamere ääres peale Lübecki linna. 1219 või 1230 sai Tallinnast linn, või 1238, või 1248, mil hakkas kehtima Tallinnas Lübecki õigus. Selles ettekujutuse arenguskeemi suhtes on sattunud opositsiooni Eesti, Läti ja Vene pool. Kui me räägime linnadest võrdlusega Venemaal, siis vene sõna grad tähendab nii linna kui linnust, sageli käsitletakse seda ajalookirjanduses esmajoones linnana. Kõige vanemad Vene kroonikad nimetavad Tartut gradina - selles kontekstis tundub võimalik rääkida linnadest ka ristisõdijate eelses Eestis. Edasi Eesti ja Läti vaatepuntkist linnalised asulad said Liivimaal alguse enne Saksa vallutust - Eesti puhul Tallinn ja Tartu
tahame, et eetikal üldse oleks mingit mõtet." (JUNG 1977:198) Jung selgitab edasi, et individuatsioon on äärmiselt raske ülesanne, mille käigus peame mõistma, et ka meie ,,vastutahe" on Jumala tahte üks aspekte . Taoline suurenenud teadlikkus jätab inimese teatavas mõttes üksi, kuivõrd ta ei saa enam teisi süüdistada, nagu kirjutab Jung essees ,,Kaasaegse inimese vaimsuse probleem". (CAMPBELL 1971:457) Nii näeme Jungi kohaselt järgnevat arenguskeemi: esiteks infantiilne ning ähmane ühesus, kus ,,asjade" piirjooni ei tajuta; teiseks erisuste tekkimine, kus Vari ning teadvus omandavad konkreetsed piirjooned; kolmandaks, erinevate ,,orkestri" osade ,,kokkumängu" harjutamine ning neljandaks - kooskõla ja harmoonia. Protsessi esimesest ning teisest osast oli juttu, kolmandat osa selgitab Jung järgnevalt kui Ise tegevust. ,,Inimese alateadvusest tegutseb Jumal ning sunnib teda harmoniseerima ning ühendama
annaabi.ee 
