1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks 1972 Eesti NSV veekoodeks 1976 Eesti NSV maavarade koodeks 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt soda inimese enda vastu.» 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros _Kliimamuutuste konventsioon
Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng
Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministritenõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng
Olulisemad sündmused. Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisüsteemid Tallinnas; 1886 Regulaarse kkseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel; 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn; 1970 Eesti NSV maakoodeks; 1972 Eesti NSV veekoodeks; 1976 Eesti NSV maavarade koodeks; 1978 Eesti NSV metsa koodeks; 1988 Eesti NSV kkkaitse program; 1991 Osalemine Euroopa riikide kkministrite nõupidamisel, Dobris; 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros; 1995 Säästva arenguseadus; 1997 Eesti kkstrateegia vastuvõtmine Riigikogus; 1998 Eesti kkkaitse tegevuskava heakskiit; 2000 Väätsa prügila; 2001 Eesti kkkaitse II tegevuskava; Looduskaitse alguseks loetakse 14. augustit 1910, kui Artur Toomi eestvõttel sündis Vaika linnukaitseala, mis oli ka Baltimaade esimene kaitseala. 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat
kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Maade pildiline "avastamine" ja koju-kätte-toomine toimus siiskui kaamerad muutusid kaasaskantvateks ja kergeteks.. Maailma muutumine kommunikatiivsemaks kui kapitalismi paratamatu arenguseadus. Etnograafiliste ja "geograafiliste" piltide iseloom ja varjatud eesmärgid. Etnograafiline pildistamine kui inventuur ja vallutuseelne tegevus. 2. Pildiline dokument. Dokumendi môiste fotograafias. Dokument ja kunst Kui süveneda varasesse kriminoloogiasse või ajakirjanudusse, siis näeme, et nnäiteks esimese tegevusvaldkonas meentutab nn süü- ja asitõendite loomine oma rohkete kokkulepitud reeglitega peaaegu et matemaatilist tõendusloogikat. Nii pidid 19 saj
LOE EDASI. Mis takistab loomet? Modernsed väärtused, sunnivad kohanema etteantud väärtustega, arusaamadega – heast ja halvast, ilust ja halvast. Nihilism on siin tõeliste väärtuste eitamine – nihilism kui kristlikud väärtused, mis takistavad loomingulisust. Kristluse täpsem vaatlemine lk 10, ptk 7: Esimene ettehide on kaastunne, ligimesearmastus. Ei saa olla loominguline lõpuni, kui tuntakse kaasa kellegile koguaeg. Hakkab pärssima eneseteostust. Evolutsiooniteooria, arenguseadus (selektsiooniseadus) – arengut hoiab mängus olemusvõitlus ja looduslik valik; konkurents, olemasvõitlus jne toimub igalpool. Loob lahku oma kunagisest mõjutajast Schopenhauer – eitab eetikateooriat. LOE. Kaastunde eitamine. Sõna katarsis - kunst peaks puhastama inimest, laskma väljuda igpäeva elust, saada ülevdav kogemus. Seos lahtistiga – saada lahti kaastundest. Hüperborealane kui filosoof? Lk 12. Hüperborealane saab filosoofilise vormi kui on eesmärgistatud.
võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“) KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus
annaabi.ee 
