7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küpsemine • keskkond - 1. sünnieelsed keskkonna mõjud 2. toitumine 3. praktiseerimisvõimalused 4. elustiil ( liikumisaktiivsus) arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • peast-jalgade suunas e. Kefalokaudaalne • keha-tüvest-väljapoole e. Proksimodistaalne • lihtsamast keerulisemale • iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • iseloomulik järgnevus ( inimlasele) ARENGU PERIOODID 1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2
Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid 7. Endoderm Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm b. Parietaalne endoderm c. Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus) d. Definitiivne endoderm
muutumine => .. • Ülesannete iseloom => … • Uurimuse alustamine => … • Suhtlemine „lapse tasemel“ • Kiita ja julgustada (mitte tulemuse, vaid jõupingutuse eest!) • Laste kalduvus olla „hea laps“ ja püüda uurija ootusi ära arvata LAPSE FÜÜSILINE ARENG Mõjutajad • Pärilikkus ja küpsemine • Keskkond => – Sünnieelsed keskkonna mõjud – Toitumine – Praktiseerimisvõimalused – Elustiil (liikumisaktiivsus jms) Arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • kefalokaudaalne (cephalocaudal) printsiip • proksimodistaalne (proximodistal) printsiip • lihtsamalt keerulisemale printsiip • Iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA
kortikaalsete epiteeliväätidega, mis arenevad folliikuliepiteeliks. Folliikuliepiteel muutub mitmekihiliseks – tekib granulooskiht ja teekarakud. Teeka-ja granulooskihi rakud ümbritsevad idurakku ning moodustavad munaraku folliikuli, mis toodab steroidhormoone. Iga folliikul sisaldab ühte sugurakku – oogooni. Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Emassoo geneetilised faktorid on R-spondin1, β-kateniin ja Wnt4. Wnt4 represseerib isasgonaadi tunnuste arengut emasgonaadides. Wnt4 ja Rspo1(R-spondin1) toimivad β-kateniini produktsiooni tagamiseks. β-kateniin blokeerib Sox9 sünteesi, aktiveerib Rspo1 ja Wnt4 (positiivne tagasiside) ning indutseerib munasarjade arengurada. Isassoo geneetilised faktorid on Sry-geen (Y-kromosoomil) ja SOX9 (autosomaalne geen)
toetus) madal tase millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele Üldjuhul kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri Vabatahtlik üksindus klooster, üksielamine? see, mis meile tundub völjast vaadates üksindusena, ei pruugi olla seal seespool samamoodi (nt kloostris elamine, kellega seal suhtleb jne). Suhetes olek on kujuteldavate persoondega. Isiklike suhete arengurada B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll Iga suhtes olek saab kuskilt alguse. Murstein tema loogika järgi on 3 sammu (SVR skeem): Stiimulite periood saadan välja enda poolt signaale ja saan neid (signaale/stiimuleid) ka vastu (määratlen ära, et on poiss/tüdruk, must/valge, noor/vana, linnast/maalt). Nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed stiimulid (nt lõhn). See võib toimuda isegi siis, kui verbaalset suhtumist ei ole
• Tuntumaid esindajaid: • Arthur Lewis (1915-1991)¸Gunnar Myrdal (1898-1987)¸Raul Prebisch (1901-1986); Celso Furtado (1920-2004) • Hilisematest: • Daron Acemoglu ( s. 1967); Ha-Joon Chang (s. 1963) • Suured ideoloogilised vaidlused teemal: kas majandusarengu mudel on lineaarne ja kas kehvemate majandustega maad peavad dubleerima arenenud läänemaade arengurada • Arenguökonoomika (development economics) on distsipliin, mis tegeleb madala tulutasemega maade arengu majanduslike aspektidega.Võrreldes teiste majandusteaduse harudega pöörab suurt tähelepanu majandustruktuuri ümberkujundamise, majandusarengu sotsiaalsete eelduste (haridus, tervis) ja majanduse ja poliitika seostele (majanduslik sõltuvus, sõltumatus). Riigisotsialismist väljunud maade
Weiss: 1) emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid/katkenud lähisuhted). Tulemuseks osa kiindumusvajaduste häirumine. Nt vajadus füüsilise kontakti järele. 2) sotsiaalne üksndus (pole sõpru, kuulumist sotisaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse(tunnustus, infovarustus, toetus) madal tase, millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele. * kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri? Isiklike suhete arengurada · B.Murstein (1970 )mudel: stiimul -> väärtus -> roll 1) Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine. Sarnase otsimine. Ei eelda suhtemist 2) Väärtuste lugemine: perekond, ellistused, veidrused, hoiakud. Sarnasus-erinevus 3) Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased. Tekib vastastikku tunnetatud rollijaotus. Mis määrab sobivuse? · Theodore Newcomb (1961) Sarnasusteooria. Kas sarnaste kirjeldustega inimesed tõmbuvad omavahel?
- Sotsiaalne üksindus (pole sõpru, kuulumist sotsiaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse (emotsionaalne toetus, tunnustus, infovarustus, instrumentaalne toetus) madal tase millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele Üldjuhul kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri Vabatahtlik üksindus klooster, üksielamine? Isiklike suhete arengurada B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine ... Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud ... Sarnasus-erinevus Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased ... Mis määrab sobivuse? Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused Vahetusteooria
– Sotsiaalne üksindus (pole sõpru, kuulumist sotsiaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse (emotsionaalne toetus, tunnustus, infovarustus, instrumentaalne toetus) madal tase millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele • Üldjuhul kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri • Vabatahtlik üksindus – klooster, üksielamine? Isiklike suhete arengurada • B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll • Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine … Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist • Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud … Sarnasus-erinevus • Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased … Mis määrab sobivuse? • Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused • Vahetusteooria
annaabi.ee 
