Kuritarvitamise määratlus: Tarvitamise viis, mis kahjustab tervist. Kahjustus võib olla somaatiline või psüühiline. Aine kuritarvitamist kritiseerivad sageli teised inimesed ning seda seostatakse sageli mitmesuguste väärastunud ühiskondliku tõekspidamistega. Põhjus, miks paljud noored hakkavad alkoholi tarbima See on küsimus, millele üheselt vastata ei saa. Kogu probleemi mõistmiseks, peab vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu. Toimuvad nii füüsiline, seksuaalne, moraalne ja tunnetuslik areng. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et toovad endaga reeglina kaasa alaväärsustunde paljud noored kannatavad selle all. Samas püüab igaüks seda tunnet varjata. End alaväärsena tundev noor püüab seda varjata, näidates end hoolimatu, lõbusa, muretuna. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega.
sotsiaalne areng. 2. Lapse east sõltuvad probleemid. Diabeetiku edasine sotsiaalne areng on sõltuv lapse vanusest haigestumise ajal. Samuti on ettetulevad probleemid east sõltuvad. Kasvades muutuvad lapsed füüsiliselt, intellektuaalselt ja emotsionaalselt ning võtted, mis aitavad diabeeti kontrollida kuue aasta vanuselt, ei aita enamasti kuueteistkümneaastaselt. Seepärast peavadki vanemad arvestama laste kasvu- ja arengumuutusi, normaalseid käitumisiseärasusi teatud perioodidel ja kuidas see kõik mõjutab diabeeti. 2.1 Kui diabeet diagnoositakse imikueas ei ole lapsel veel arenenud oskus ennast teiste kaaslastega võrrelda ning ta kasvabki üles teadmisega, et temal tuleb mõõta veresuhkrut ja tal on koguaeg küljes mingi aparaat, kust voolab tema naha alla insuliini (käesoleval ajal on õnneks ka paljudel Eesti lastel insuliinipumbad). Neil puudub isiklik võrdlus, missugune näeb välja elu ilma diabeedita
järgnevad depressiivsed episoodid, kognitiivsete funktsioonide häirumine. Tavaliselt ei ole võimalik selgitada, millisel määrala on isik teadlik kahjustuse iseloomust või ulatusest. (4) 5 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarbima. See on küsimus, millele üheselt vastata ei saa. Kogu probleemi mõistmiseks, peab vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu. Toimuvad nii füüsiline, seksuaalne, moraalne ja tunnetuslik areng. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et toovad endaga reeglina kaasa alaväärsustunde paljud noored kannatavad selle all. Samas püüab igaüks seda tunnet varjata. End alaväärsena tundev noor püüab seda varjata, näidates end hoolimatu, lõbusa, muretuna. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega
David Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Psühhodünaamiline kontseptsioon - seletab käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson määratleb 8 arengufaasi inimese arengus. 1. Usaldus vs. mitteusaldus (lootus) 0-1,5 a. +Usaldustunne kujuneb keskkonna toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus vs. häbi ja kahtlus (tahe) 1,5-3 a. +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse
kes on naisliikumise avangardis. Mõned emad võivad isegi tõugata oma tütreid saavutama seda, et mis nende endi jaoks oli võimatu. Asjaolu, et emad ja tütred kogevad ajaloolisi sündmusi ja ühiskondlikke muutusi erinevatelt vaatekohtadelt, tähendab, et need puudutavad nende elusid erinevalt ja et nende perspektiivid võivad üksteisest kaugeneda (lk 180) Keskkonnamuutused ajaloolise aja jooksul võivad põhjustada olulisi arengumuutusi igas suunas. Ühelt poolt võivad nad lõhestada normatiivsete muutuste ajastuse ja kestvuse elutee jooksul, seega katkestades õppimiskogemuste järgnevuse, mis on oluline vanema ea väljavaadete seisukohalt. Teiselt poolt võivad nad pakkuda isikule uusi, samaaegselt stabiilsemaid ja rohkem pingutavamaid võimalusi, mis ergutavad psühholoogilist kasvu või isegi muudavad vastupidiseks varem allamäge läinud tee (näit
o Välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. o Püüdis leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsühholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. o Põhiidee- küpsus s.o. identsus, väljakujunenud eneseteadvus. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Humanistliku psühholoogia teooriad. Heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi (põhjuslikkuse). o Inimene spontaane, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow- eneseaktualisatsioon- o seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maaailma paremale mõistmisele.
võimete vähenemine (vastupanu haigustele, nägemine, kuulmine, füüsiline tugevus ja vastupidavus), mälu käepärasuse vähenemine, õppimise aeglustumine, aga ka kaotused lähisuhetes (abikaasa/elukaaslase surm, laste oma ellu lahkumine, suhtlusringi vähenemine. Ehkki tavaliselt läbib inimese areng üldise arengu järjekorra, on suur rida individuaalseid erinevusi: on ajalisi erinevusi ja erilisi arengumuutusi. Kõiki erinevaid inimeste juhtumeid võib eri vanustes pidada ainult keskmisteks. Ainult siis, kui kõrvalekalle normist on suuresti erinev, on see põhjuseks arvustada isiksuse arengut erakordseks edasiliikumiseks või viivitamiseks. Oluline ei ole mitte ainult tempo, vaid arengu muutuse tulemused. Inimesed erinevad oma tegevuse efektiivsuselt, kaalult ja
annaabi.ee 
