Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"arenenumateks" - 9 õppematerjali

Ussid ja limused 8 kl
1
docx

Ussid ja limused 8 kl.

vihmauss. 2. Kuidas limuseid rühmitatakse ( 3 )? Teod,karbid ja peajalgsed. Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Spiraalselt keerdunud koda.Näiteks kiritigu.Karbi koda koosneb kahest poolmest.Näiteks südakarp.Suure peaga ja jalag on muundunud suud ümbritsevateks kombitsateks.Näiteks kaheksajalg. 3. Iseloomusta limuste elupaiku koos näidetega.Näiteks neid leidub mere ja ookeani pinnal kui ka põhjas.Enamus elab soolases vees. 4. Miks loetakse rõngusse kõige arenenumateks ussideks? Mineta üks rõnguss.Kuna nei on väga hästi arenenud kompimismeel. Hobukaan. 5. Kuidas vihmaussid leiavad toiduks puulehti, kui nad ei näe? Vihmaussidel on tunderakud kogu keha pinnal,eriti eesosas.Nad tajuvad valguse suunda ja tugevust. 6. Milles seisneb vihmausside tähtsus looduses ja inimesele? Paljude toiduahelate tähtis lüli ,lagundajad ja parandavad põllumulla omadusi. 7. Seleta, miks maismaateod on aktiivsed pärast vihma ja hilisõhtuti. Teod

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Maa ajajoon
2
docx

Maa ajajoon

363 miljonit aastat tagasi putukad maismaal ja varsti ka taevas, haid jahivad ookeanites, vegetatsioon katab maad (kollad, osjad, sõnajalgtaimed ja hiljem metsad) Kahepaiksed maismaale. Maismaaloomad evolutsiooni tulemusena neljajalgseteks 300 miljonit aastat tagasi Roomajate teke Paljasseemnetaimed. Luukalad on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (Permian­Triassic (P­Tr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel 220 miljonit aastat tagasi Paljasseemtaimedest metsad domineerivad, taimetoidulised loomad arenevad kasvult suuremaks, sest nende soolestik vajas

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
Maailma majanduse globaliseerumine
1
doc

Maailma majanduse globaliseerumine

Maailmamajanduse globaliseerumine B 1. Maailma tuntuim toorainekartell on: OPEC, ASEAN; NAFTA, EFTA, IMF, EU, MERCOSUR 2. Loetletud ettevõtetest kuuluvad maailma suurimate hulka (2): Monton, Exxon Mobil, Nycomed, Ford , Volvo, Acer, Statoil. 3. Globaliseeumine mõjutab Lõuna riike järgmiselt: a) peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid tooraineterikastes maades. b) arenenumateks pealinnade ümbrused ja toorainerikkamad piirkonnad. c) sõltumine teistest riikidest 4. Milline neist pole OPECi liige: Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Kuveit, Iraak,Iisrael, Nigeeria, Saudi Araabia 5. Teiste riikide maavarasid ja tööjõudu hakkasid kasutama kolmanda põlvkonna ette-võtted. Euroopa turgudele algas USA firmade sissetung. 6. Millised näitajad on seotud globaliseerumisega: suur rahvaarv, loodusvarade esinemine, riikidevaheline

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
Tööstusühiskonnast infoühiskonda-konspekt
3
doc

Tööstusühiskonnast infoühiskonda (konspekt)

huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt. Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
Maiade tsivilisatsioon
12
odt

Maiade tsivilisatsioon

Merekaubanduse osakaal suurenes ja selle tõttu tekkisid kaubandusvõrgustikud ja kaubasadamad. (Nicholas J. Saunders 2007: 99-100) 3 Lahe saarte lähedal Hondurase ranniku juures puutus Kolumbuse meeskond kokku maiade suure, kaubanduseks mõeldud merekanuuga. Võttes arvesse selle suurust, kolmekümmet sõitjat ja kakaost, vaskkelladest, kirvestest ning metallitöötlemisvarustusest koosnevast lasti, pidasid hispaanlased laeva meeskonda kaugelt kõikge arenenumateks inimesteks, keda nad seni ameerikas kohanud olid. (Nicholas J. Saunders 2007: 101) Vaatamata poliitilise iseseisvuse kadumisele ei kadunud maia rahvad maailma ajaloost ning nende etniline ja keeleline mitmekesisus on säilinud tänaseni. Paljud ellujäänud maiad põgenesid aastaid hiljem orjastamisele järgenenud aastail ning leidsid varjapaiga maakohtades. Terve kolonisatsiooniperioodi kestel astusid Yucatani maiad hispaanlastest

Ajalugu → Tsivilisatsioonid väljaspool...
9 allalaadimist
Referaat - Ebapärlikarp
10
docx

Referaat - Ebapärlikarp

suuremate isenditega. Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida. 1 Eestis on loendatud pärlikarbi kojas 132 aasta juurdekasvukihti, Põhja-Rootsist on leitud koguni 280 aasta vanuse karbi koda, nii võib teda pidada üheks pikaealiseimaks loomaks Eestis. 2 Meeltest on karbil arenenumateks kompimis- ja maitsmismeel, silmad puuduvad. Põlvnemine ja alaliigid Ebapärlikarbid kuuluvad süstemaatiliselt loomariiki, selgrootute rühma limuste hõimkonda, 30 000 liikmega karbiliste klassi (erihambaliste (Heterodonta) alamhõimkonda), jõekarbiliste sugukonda (Unionoida, ingl. k. fresh water mussels ehk mageveekarbilised), 200 miljonit aastat vana ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda, ebapärlikarbi (Margaritifera) perekonda, kuhu kuulub veel neli liiki

Bioloogia → Hüdrobioloogia
30 allalaadimist
KALAD - zooloogia referaat
17
docx

KALAD - zooloogia referaat

emakas toimub ka teatud määral loodete toitainetega varustamine, mis on kaladel väga haruldane), teistel munetakse nad, ning jäävad seejärel oma jätkete abil veetaimede külge ja valmivad seal. (Kõhrkalad; Kõhrkalad ja sõõrsuud) 7 Luukalad Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass. Nad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. Nende ujumist hõlbustavad voolujooneline kehakuju, uimed, soomused, libe keha ja ujupõis. Välisehitus Luukaladel on voolujooneline keha, mis on enamasti külgedelt kokku surutud. Nende pea on suhteliselt suur. Seal asuvad suu, pea külgedel silmad, ning suu ja silmade vahele jäävad ninaavad. Kummagi silma taga paikneb lõpuseid kattev lõpusekaas. Pea läheb sujuvalt üle kereks. Kael puudub, mille tõttu ei saa ta pead kere suhtes pöörata. Keha lõppeb sabaga.

Bioloogia → Eesti kalad
6 allalaadimist
Ühiskonnageograafia e-inimgeograafia
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Koloonia ­ metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda ­ 20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks piirkondadeks loodusvaraderikkad piirkonnad ( suurbritannia, belgia, ruhr, usa kirdeosa, sileesia, donetsk.) 20. saj. Algus Kiiresti kasvasid kolooniate pealinnad kapitali koondumise tõttu ( London, Pariis, Berliin, viin, Peterburg ) Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad

Geograafia → Geograafia
55 allalaadimist
10-klassi õpiku konspekt
10
doc

10. klassi õpiku konspekt

Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad ­ London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1. aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog

Geograafia → Geograafia
848 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun