Kehaline kasvatus on vajalik et arendada ennast nii vaimselt kui füüsiliselt. Kas koolis peaks olema kehalise kasvatuse tund? Kehalise kasvatuse tund maandab pingeid ja annab võimaluse liikuda, kuna teooria tundides on see sanss vaid iga 45 minuti tagant või lausa iga 90 minuti tagant. See parandab vaimseid võimed, kuna aju saab puhata ning peale puhkust on mõistus palju teravam. Kui iseseisvalt sporti teha ei viitsi või ei oska siis kehalise tunnid on nii füüsiliselt kui ka vaimselt arendavateks tundideks, kuna arendatakse füüsist ning samal ajal saadakse juurde infot, kuidas alustada ja lõpetada trenni, mis harjutused treenivad erinevaid lihasi, kuidas muuta trennikava mitmekesiseks. Mina leian, et kehaline kasvatus on vajalik ja koolis peaks kindlasti olema kehalise kasvatuse tund kuna see arendab inimese mõistust ja füüsist.
reflektoorseid punkte. Toime õigele punktile vabastab paljudest vaevustest. Punktimassaazi abil aitab inimene end ise piisab vaid sellest, kui järgida enesemassaazi lihtsaid ja selgeid reegleid ning teada tähtsamaid nahapunkte. Rahustavalt mõjub raamatute lugemine, kirjutamine, maalimine, luuletuste kirjutamine, vaikse muusika kuulamine, mängimine. Kuid nende tegevuste ületarbimise korral muutuvad need elust võõrandavaks ja endassesulgumist arendavateks tegevusteks. Need võivad saada haiglasteks harjumusteks ja ihaldavateks mõnuaineteks. Tuleb silmas pidada, et puhkusele järgneb uus keskendumine, ööle päev ning olgem kontaktis elu endaga
Looma silitamine aitab rahuneda ja lemmikloomaga saab alati oma muresid jagada nad on mõistvad ega vaidle vastu. Stressi vastu aitavad ka puhkus ja uni, sport, loovtegevus, looduses viibimine ning õige toitumine Rahustavalt mõjub raamatute lugemine, kirjutamine, maalimine, luuletuste kirjutamine, vaikse muusika kuulamine, mängimine. Kuid nende tegevuste ületarbimise korral muutuvad need elust võõrandavaks ja endassesulgumist arendavateks tegevusteks. Need võivad saada haiglasteks harjumusteks ja ihaldavateks mõnuaineteks. Tuleb silmas pidada, et puhkusele järgneb uus keskendumine. Kasutatud allikad: http://e-ope.khk.ee/oo/2011/stress/stressi_miste_ja_liigid.html http://www.developdesign.eu/artiklid/stressi_ohjamine_nouab_pealehakkamist.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/787/Konspektid.zip/Stress.pdf http://www.raamatuklubi.aripaev.ee/images/toode/excerpt_14527aa3-9b75-498a-a2a9- be0808e6b57a.pdf
2) VARJUPAIKADE MTÜ loomade varjupaigad - Aidata loomad koju tagasi, leida omanikuta loomadele uued armastavad kodud ja teavitada inimesi soovimatute lemmikloomade arvukusest. Huvitegevuse keskkond 1) MyDance Tantsuklubi - Tekitavad ja suurendavad lastes armastust tantsu vastu ning soodustavad tervislikke eluviiside harjumusi. 2) Noored Toredate Mõtetega MTÜ - Eesmärgiks on lastele ja noortele arendavateks tegevusteks tingimuste loomine läbi avatud noorsootöö meetodi. Koos Anne noortekeskusega on korraldatud mitmeid aastaid koolinoorte moekonkurssi MOEKE ja noorte amatöörfilmifestivali NAFF. Kasvataja ja arendaja 1) SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) - Programm sisaldab nii ennetustööd kui kiusamisjuhtumite lahendamise mudelit, tegevustesse on kaasatud kooli personal, õpilased ja lapsevanemad
meetmed inidiviidi suhtumistele ja käitumisele. Kõige tulemuslikum on kõigi tasandite samaaegne mõjutamine. Meetmed makrotasandil ehk valitsuse vastutusvaldkonnas Makromajanduslikud ja sotsiaalpoliitilised otsused ning seadusandluse muudatused, mis on suunatud vaesuse vähendamisele on rahvastiku tervise ja heaolu parendamisel primaarseks lähenemiseks. Need otsused jaotuvad peamiselt nii toetavat füüsilist keskkonda arendavateks otsusteks (spordi ja vaba-aja asutuste arendamine, koolide, lasteaedade, transportsüsteemi, tervishoiusüsteemi jne arendamine) kui ka toetavat sotsiaalset keskkonda arendavaks (haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne aktiivsus jne). Tulemuslikud on progresseeruva maksusüsteemi kasutuselevõtt, sotsiaalse toetussüsteemi loomine ning tööhõivesse kaasamise poliitika, mis sisaldab nii
4. taseme noorsootöötaja töö sisu on: * individuaalne töö noore ja noortegruppidega; * koostöö noorte, nende vanemate, teiste huvi- ja sidusgruppide ning valdkondade spetsialistidega; * noorega usaldusliku suhte loomine ning hoidmine; * tingimuste loomine noore omaalgatuse ja vastutuse arenguks; * noorsootöö tegevuste elluviimine; * noorteinfo vahendamine. Tema eesmärk on juhendada noorte mitteformaalse õppimise protsessi, kasutades noortele arendavateks võimalusteks loodud tingimusi, toetada noorte arengut ning sotsialiseerumist. Noorsootöötaja, tase 4 töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonna liikmena, arendustegevuses ja võrgustikutöös osaleb kõrgema taseme noorsootöötaja juhendamisel. Tööks vajalikud isikuomadused: Töös noorsootöötajana on olulised empaatiavõime, sallivus ja avatus, loovus ja algatusvõime, vastutustunne, stressitaluvus, enesekehtestamine ning koostöövalmidus. Kohustuslikud kompetentsid 1
3. Aju töövõime säilitamiseks motoorse tegevuse võimaldamine tunnis (liigutuspausid, liikumismängud). 4. Aja planeerimine ja oma töö korraldamine, alustatud tegevuse lõpuleviimine. 5. Tähelepanu suunavate eelkorralduste järjekindel kasutamine („Kuula!", „Vaata!", „Oota!”) 6. Võimalikult sageli lapse tegevusele sisulise hinnangu (tagasiside) andmine. 7. Näited tähelepanu arendavateks mängudeks: Tabelite, piltide jne võrdlemine. Pulkadest kujundite moodustamine, mosaiigi ladumine, puslede kokkupanek. Kontuurpiltidel kujutatud puude, loomade jne leidmine; peitepiltidelt kujutiste leidmine, puuduvate osade leidmine, labürintides õige tee leidmine. Nõuded õpetaja kõnele, suhtlemise reguleerimine: Kõne korrigeerimisel ja kasvatuses tervikuna on äärmiselt oluline tähtsus arengut soodustava keskkonna loomisel (kõnerežiim, säästev režiim)
kuna nad on suunatud teatud treeninguülesannete lahendamisele. Ettevalmistavad harjutused jagunevad: 1. Spetsiaalettevalmistavad harjutused (omavad võistlusharjutuste elemente, on sarnased võistlusharjutuste pingutustega, samuti ka imiteerivad harjutused, mis on struktuurilt lähedased võistlusharjutustele), mis jagunevad omakorda suunitluselt juurdeviivateks (suunatud põhiliselt tehnika omandamisele) ja arendavateks (suunatud kehaliste võimete arendamisele) harjutusteks, 2. Üldarendavad harjutused (siia kuuluvad harjutused, mis tagavad sportlase üldettevalmistuse). Sporditreeningu meetodid võib sõudmises põhiliselt jagada tinglikult kahte rühma: 1. meetodid, mille eesmärgiks on peamiselt sõudmistehnika, s.o. sõudmisele iseloomulike liigutusoskuste ja liigutusvilumuste omandamine (tervikmeetod ja osameetod); 2
annaabi.ee 
