Paikuse Põhikool Kunstiliigid Janely Tilk 7a 2009 Arhitektuur e ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: · sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) · profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · maastikuarhitektuuriks (aed, park) Kujutav kunst
Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) maastikuarhitektuuriks (aed, park) Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ...
· Arhitektuur ehk ehituskunst · Kujutav kunst - maalikunst - graafika - skulptuur · Tarbekunst - tekstiil - puitehistöö - klaasikunst - keraamika - nahakunst - metallikunst Arhitektuur ehk ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn ,,ehitusmeister") ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbristeva keskkonna kujundamine. Rakendusliku ja esteetilise ühendusega looming, mis hõlmab inimese elu tegevuste ruumilist keskkonda. Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Et arhitektuur kuulub ühtlasi ainelisse kultuuri ja kunsti, sõltub ta oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbe nõudeist kui ka ilupõhimõtteteist ja kunstivaateist
a. m.a.j. Apollodoros Damaskusest. Panteon Apollodoros Apollodoros Damaskusest. Panteon. Roomas. Läbilõige. Damaskusest. Panteoni Makett. sisevaade. Rooma arhitektuur. Skeemid ja tarberajatised. Leht Vitruviuse (90-20 e.m.a.) teosest "Kümme raamatut arhitektuurist - Architectura Libri Dece". Roomlaste Pilaster. võlvimistehnika. Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- Pont du Gard. või kohtuhoonena. Via Appia - konsul Akvedukt Lõuna- Hilisemate kristlike Appiuse rajatud tee Prantsusmaal Nimes'i kirikute eeskuju. Rooma ja Capua vahel. lähedal. 1. saj. e.m.a.
Ledoux oli eelfunktsionalist. Kasutab palladio motiivi, kasutab geomeetriliselt puhastatud vorme, fassaadil pole dekoore. Kuulus tommimajade seeria, üks säilinud. Tollimaja Pariisis. Kõige tähtsam töö ideaal linn, soola linn Arc-et-Senans, poolsfääriline lahendus, tootmise juures ka eluhooned, vangla arhitektuuri põhialuseks, aedlinna idee sünd. Ledoux sammas, dooria sammas vaheplaatidega, architectura parlante rääkiv arhitektuur, paneb teid kõnetama ja mõjutama, Ledoux utoopiline turuväljak, planeeris kogu linna, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seinapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega. Ledoux projekteeris linna ringikujulisena, kuigi valmis ehitati ainult pool. See on võimu väljendus arhitektuuris:
saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik e) Erialased traktaadid, meditsiin, arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria Vitruvius 1. saj. e. Kr. De architectura libri X: non enim architectus potest esse grammaticus Apicius 1. saj. p. Kr. De re coquinaria Aulus Caecilius 3.- 4. saj. p. Kr. Mulomedicina Chironis- veterinaaria käsiraamat f) Juriidilised dokumendid- germaani rahvaste dokumendikogud Lex salica 6. saj. Lex ripuaria 6. saj. frankide seadused Edictus Rothari 643- langobardide seadused Lex Romana visigothorum 5. 6. saj. läänegootide seadused
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18
annaabi.ee 
