Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga. Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga.Iseloomustus: Ilmalik laul,Alltekstiga tõsine armastuslaul,Vaba värsivormiga,Puänt paaris viimases värsireas,5-6-häälne keerukas polüfoonia,Algselt lauldi ilma kuulajaateta. Jacob Arcadelt ,,Valge õrn luik", Orlandus Lassus"Püha Peetruse pisarad", Carlo Gesualdo"Merce grido piangendo" .
Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: kirikumuusika, rahvamuusika ja kultuur ja rüütlite muusika. Keskajamuusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga. Muusika on rütmikas nagu näiteks "Anonymous Saltarello" puuduvad küll sõnad, aga meloodia on meeldejääv ja see jääb mõtetesse. Renessanssmuusika on renessansiajastul 14.-17. sajand loodud muusika. Muusikas suurim muutus oli mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikutseremoniaalmuusika kõrvale. Näiteks Arcadelt II bianco e dolce cigno on hormooniline aga sellest puudub emotsioon. Barokk ,17. sajandi algul toimus Euroopas suur pööre. Oli tekkinud tantsumuusika ja kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaulud. Armastat tempo - ja dünaamikakonstasrte. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Näiteks Vivaldi Kevad 1.osa, selle järgi on ka seltskonnas võimalik tantsida ja sellest ei puudu ka emotsioon.
Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Ars nova- lad. k. "uus kunst"muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 Trecento- nii nimetati Itaalia kultuuri 14. saj. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunts tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina, Jacob Arcadelt ,Carlo Gesualdo, Orlando di Lasso Ilmalik muusika Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga
Kahehäälne vokaal a Kolmehäälne vokaal a capella. capella. Laserplaadilt "Carmina Laserplaadilt "Carmina Sanctorum". Sanctorum". Flos ut rosa Firenze Margot labourez les käsikiri, XIII sajandist. vignes Jacob Arcadelt Fiidel, keskaegne lauto, (u.1500-1568) (3,4 Mb) (2,8 Mb) rataslüüra, löökpillid. Kahehäälne vokaal, Laserplaadilt "Carmina fiidel, renessanslauto. Sanctorum". Salvestus kontserdilt Hørsensi Kloostrikirikus
sajandi lõpuni. Keskaja muusika üks kuulsaimaid muusika palasid on paavst Gregoriuse jaoks kirjutatud laul ,,Gregoriuse koraal". Selle laulu meloodia on rahulik ja rütm aeglane, minu meelest isegi liiga aeglane. Samuti on harmoonia hästi üksluine ja laul pole eriti meloodiline. Isiklikult mulle eriti keskajamuusika ei meeldi kuna see on väga tuim ja aeglane. Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Selle ajastu kuulsaimaid teoseid on Arcadelt ,,Il Bianco e dolce Cygno". Sellele on omane renesanssmuusika aeglane rütm ja vähene meloodilisus. Emotsioon on kurvapoolne ja harmoonia on vähekõlav. Minu arvates on lugu ratsionaalne ja rahulik, mind ei pane kahjuks selline asi kuulama. Kui mulle peaks renessanss muusika meeldima, siis peaks seal olema rohkem dramaatilisust. Barokk on 17.-18. sajandil olnud barokkajastu muusikastiil. Sel ajal hakati lugusi looma rohkem kuulamiseks
saj-ni oli looming valdavalt anonüümne. Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla, canzonetta, virelai, villanella jne. Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia cara (Mu armas preili) Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised armastuslaulud. Jacob Arcadelt (~1500 1568) Itaalia helilooja. K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge õrn luik) Kuni 16.saj lauldi ja mängiti ühtesid ning samu teoseid ning heliloojad ei kirjutanud spetsiifilist instrumentaalmuusikat. Renessanss-ajastu pille: Vioolad klassikaliste viiulpillide eelkäijad, erineva suurusega 16.saj lõpul loodi klassikaline viiul, kuid tema võidukäik algas järgmisel ajastul. Laulmine oli reness populaarne, viiul oli pill, millega sai järele aimata inimhäält. Cremona linna
Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit Varase madrigali suurim meister oli Jacob Arcadelt Guillaume Dufay 1397 1474 Vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik 15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja Tegutses peamiselt Itaalias Iseloomulik tasakaalustatud kontrapunkt Kogu tema vaimulik muusika on vaid vokaalne Legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores" Guillaume Dufay Johannes Ockeghem ~1410 1497 oli 15. sajandi teise poole franko-flaami koolkonna helilooja Lisaks oli ta laulja, koormeister ja õpetaja
Mulle meeldib olla rohkem rõõmus, vahel ka stressis ja vihane, sest siis suudan rohkem korda saata. Kurvana aga pole motivatsiooni mitte midagi teha peale enesehaletsemise. Renessanssist pärit muusikat ei osanud miskipärast seostada mitte millegi meeldivaga. Palestrina Missa 1. osa Kyrie tekitas minus tunde, nagu oleksin jälle algklassis muusika tunnis koos Linda Rosinaga. NB! Sain seal peaaegu iga tund märkuse selle kohta, kui saamatu või viisipidamatu ma olin. Arcadelt „Il bianco e dolce Cygno” oli minu jaoks dramaatilise sõnumiga. Tekkis tunne, nagu oleks mõni lähedane surma saanud ja nüüd olen kirikus koori kuulamas ja leinamas. Barokkajastu muusikas oli omamoodi äratundmise rõõm. Peaaegu iga laul lehelt barokist on kuskilt tuttav või olen varem kuulnud. Näiteks Vivaldi Torm, Suvi olid kõige tuttavamad ja ma isegi ei tea kust või kuidas need nii tuttavad on. Lihtsalt on nagu loomulik või kaasasündinud teadmine.
Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal ilmalik laul, alltekstiga tõsine armastuslaul, vaba värsivormiga, 5-6 häälne. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt. 1570nendatel aastatel moodustati ansamblid proffesonaalsetest lauljatest, see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat, seda peetakse ooperi algeks. Ilmalik laul inglismaal. Eeskujuks Itaalia lauluvormid. Elizabeth I kõrgaeg. Inglise madrigal on rahvuslikum. Tuntuim Autor Thomas Morley. Aaria( ayr)- uus zanr, lauto saatega soololaul ( 16 saj jõudis inglismaale). Aaria ( ayr) suurim meister John Dowland. Saksamaa ilmalik laul. Minnesingerid ( keskajal, rüütlilaulikud),
väga täpselt jälgib teksti nüansse, teksti rütmi. Varasemad, 15201550 4häälsed. Edaspidi 5, 6 ja isegi enamhäälsed. Madrigal oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt (1500 1568) Hilise madrigali suurmeistreid: Carlo Gesualdo (Gesualdo da Venosa) (1561 1613) Claudio Monteverdi (1567 1643) (1. kogumik 1582, kokku 8 kogumikku) Monteverdi loomingus muundub madrigal tulenevalt muutunud muusikalisest maitsest soololauluks > sellest saab barokkaaria. 1570ndatel aastatel moodustusid ansamblid professionaalsetest lauljatest see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat. Kõige kuulsam oli Ferraras d'Este õukonna
filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muus. on tekstist lähtuv, muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. · 1530-1550 varajane madrigal, é Jacob Arcadelt · 1550-1580 kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel "Püha Peetruse pisarad" · 1580-1620 hiline madrigal, é Carlo Gesualdo 2.8. 16 saj tantsud: pavaan, galjaard, braanl, volta, canarie jt. Tantsud esinevad kogumikes paaridena, nagu neid ka tantsiti: aeglasele eeltantsule (iseloomulikult kaheosalises taktis) järgneb kiire järeltants (kolmeosalises taktis).
annaabi.ee 
