vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism. Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930. aastate arbujateks nim noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad 1930. aastate keskpaigast: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernhard Kangro, Betti ALver, August Sand ja Kersti Merilaas, kuid nad ei moodustanud eriti kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. 1938. aastal ilmus koguteos ''Arbujad''. Ühisjoonteks: sümbolism, klassikaline ülesehitus, maailmakirjandus, vaimsed küsimused, ajakriitiline hoiak, kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Uku Masing (1909-1985)
Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus ja väärikus, vastandiks küürus alalhoidlikkus Realism ja uusromantism 1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu uusromantism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja Juhan Sütiste, Romantsimi arbujateks(Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud, Bernard Kangro) nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus 1930. aastate keskpaigast 7 luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Suurem osa kuulus neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. koguteos ,,Arbujad" Ühisjoonteks: Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine
sümbolismi, kirjanduslike ja rahvuslike seisukohtade toel moodustati kirjandusrühmitusi (Noor-Eesti, Siuru, Tarapita). 19171940 Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare ja teised. F. Tuglas 1920. aastate ühiskonnakriitikale vastandusid 1930. aastate riikliku ideoloogiaga sobiv rahvuslik proosa ning pigem kunstikesksete arbujate luule. Arbujateks nimetatud luuletajate sõpruskond sai oma nime 1938. aastal ilmunud Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Üliõpilasseltsi EYS Veljesto ümber kogunenud sõpruskonda kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu
Ajastule iseloomulik ajaloolise romaani populaarsus. M. Metsanurk „Ümera jõel“. August Mälk „Surnud majad“ (Põhjasõja aega). Ka Enn Kippel ja August Hindrey. 1938 kõige ttähtsam Karl Ristikivi „Tuli ja raud“. Psühholoogilise romaani katsed 1930ndatel. Tammsaare, Ristikivi, Hint. 1930 II poole noored luuletajad Heiti Talvik, Betti Alver, Brenard Kangro, Kersti Merilaas, Uku Maasing; August Sang, Paul Viiding ja Mart Raud – ühiskogu „Arbujad“, hakati nimetama arbujateks. Olid uussümbolistid, metafüüsika, raskemeelsus. Tallinnas ka uute noorte luuletajate rühmitus „Elbumus“ (Jaan Kross, Ilmar Laaban). Kujutav kunst Kujutava kunsti areng toimus paralleelselt kogu kultuurielus aset leidnud nihetega. Maalikunstis oli pilt iseseisvuse saabudes kirev, kuna toonased juhtivad kunstnikud olid hariduse saanud eri paigus. Just impressionism ja ekspressionism. Esimene suur ülevaatenäitus 1919. Hävitav kriitika, kuna oodati kubismi, futurismi
traditsioonilisemale poeetikale, vabavärsi osakaal kahaneb. 1930ndatel tulevad selgelt esile poliitilisema programmi otsingus, nt ''Noored partisandid'' kirjutab suure poeemi Vabadussõjast, aga 5 a hiljem liitub NSV-ga ja osales ise vabadussõjas ja see on isiklik kogemus. Sütiste jääb sõja ajal eestisse. 15. Arbujate tegevus ja looming. Tegutses aastal 1938. Antoloogija koostaja Ants Oras. Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Nendega seotud TÜ peahoone, Werneri kohvik ja Hotell Londoni majas asuv kunagine kohvik. Suur osa arbujatest seotud üliõpilasseltsi Veljestoga. Arbujate looming: 1) Betti Alver ja Heiti Talvik viljelesid kunstlikku laadi, nendel näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümbolilise luule jätk ja kui paigutada ritta Noor-Eesti, Siuru, Arbujad, on
varasematest. Esile tõusid Heiti Talvik („Palavik“), Betti Alver („Tolm ja tuli“), August Sang („Üks noormees otsib õnne“), Kersti Merilaas („Maantee tuuled“), Bernard Kangro („Sonetid“ – talupojakultuuri- ja looduslähedased), Uku Masing („Neemed Vihmade lahte“). Ants Oras koostas 1938 „Arbujate“ koondkogu Paul Viidingu ja Mart Raua luulest. Selle kogu järgi hakati neid kutsuma arbujateks. Nad ei moodustanud omaette rühmitust ega koolkonda. Neid eraldas siurulastest tunduvalt aktiivsem pürgimine vaimsuse ja mineviku kultuuriväärtuste poole. Nad rõhutasid loovat suveräänsust, mis eriti ilmekalt avaldus Talviku, Alveri ja Masingu loomes. Arbujatele heitsid orbiitlased ehk elulähedase suuna pooldajad ette, et nad on elukauged ja jätkavad romantilist traditsiooni, millest tekkis terav vastasseis.
+ filosoofiline ambitsioon - ei saa öelda, et see filos oleks teab, mis sügav. aga sellist mõtlevat luulet on siiski näha + väga vastuoluline kultuuripersoon läbi 20. sajandi. Jõudis värvika kujuna mõjutada üsna paljusid ja esineda värvikates rollides. St seda, et ta jääb tihti hammasrataste vahele 30ndate keskpaigas üha rohkem uusromantika ja uusklassitsismi põimumisi selles vallas, mida hiljem on hakatud nimetama arbujateks Juhan Sütiste (Johannes Schütz) + ebatraditsiooniline autor ta tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel parimaid odaviskajaid. + ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib ta loomingus hiljem kaasa. See annab põhjust mõtiskleda üldisemalt olukorrale, mis erineb soome kirjanduse olukorrast, kus tekib prol kirjanduse laine, aga Eestis seda lainet pole. Eesti kirjandus jääb kuidagi