Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Nendega seotud TÜ peahoone, Werneri kohvik ja Hotell Londoni majas asuv kunagine kohvik. Suur osa arbujatest seotud üliõpilasseltsi Veljestoga. Arbujate looming: 1) Betti Alver ja Heiti Talvik viljelesid kunstlikku laadi, nendel näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümbolilise luule jätk ja kui paigutada ritta Noor-Eesti, Siuru, Arbujad, on nad lähemal Siurule, aga vaimsuselt ja tekstilaadilt Noor-Eestile. Mingil moel uusklassikalistlik hoiak. 2) Uku Masing ja Bernhard Kangro mingisugused n-l nõidujad luules 3) Arbujalikkust on tõlgitud kui eetilise ja vaimse murdumatuse märki, nõukogude ajal osutasid vaimset vastupanu. 16. Heiti Talviku luule.
Kolmnurk tipud: ülikooli peahoone, Werner, Kolme koopa kohvik. Arbujatest rääkides rõhutatakse Alveri ja Talviku tähtsust, nende loomingulaad ongi arbujalik peetakse silmas suuromantilise luule jätkumist, aga ka dekadentlikud jooned. Nende laad on Euroopalikule sümbolismile lähemal kui Under või Visnapuu. Sümbolistlik luule 1930ndate põhjal. Seos on ka 19. saj romantismiga. Alver ja Talvik on seotud kõrgromantilise traditsiooniga, nt Puskin ja Pairon. Arbujalikkus on ka nõidumine. Uku Masing. Kõige lähemale sellele on Kangro hämarad, müütilised maailmad. Selline sümbolism haakub pärimuse ja religiooniga. Kolmas arbujalik võimalus eetiline kvaliteet. Tuuakse tõlgendusse sisse hilisem teadmine. On räägitud arbujalikust vaimuhoiakust vankumatu vaimu kehastus, mis ei sõltu materiaalsusest. Talvik vangistatakse, sureb vanglas, Allver tõmbub enesse ega avalda tekst, Masing on läbi
Orientatsioonimuutus hakkab tulema laiemalt 30ndatel. Maagiline kolmnurk: TÜ peahoone - Werneri kohvik - ja mingi kohvik, milles on nüüd hotell London. Suhtlemine ka akadeemilise elu pinnal. Suur osa Arbujatest on seotud üliõpilasselts Veljestoga. Kuidas selts hakkab loomingulist elu mõjutama? Saab väga lihtsalt rääkida sellest, et B. Alveri ja Heiti Telviku tõsisem tutvus hakkas sellest, kui Talvik kutsus Alveri ettekandeõhtule. Mis tüüpi loomingut arbujalikkus tähendab? 1) B. Alver ja H. Talviku kunstiline laad. Nende näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümb luule jätk ja kui paigutada ritta N-E, Siuru, Arbujad, siis ajas on nad lähemal Siurule, aga vaimsuselt ja tekstilaadilt lähemal N-Ele. Ilmselt saab ka rääkida mingil moel uusklassitsistlikust hoiakust. Mitte ainult tekstuaalses pinnal, vaid ka kunstihoiakusel pinnal. 2) Võtta pildi keskpunkti U. Masing ja lisana sellele B. Kangro mingisugused `nõidujad'
„Noored partisanid“, „Viis vangi“, „Väike luuleraamat“, „Valgus ja varjud“, „Ringkäik“. 13) Arbujate tegevus ja looming Antoloogia „Arbujad“ koostas Ants Oras 1938. Arbujad on haritlas-boheemlaste loominguline sõpruskond. Arbujatesse kuulusid Alver, Talvik, Kangro, Masing (jääb veidi eemale), Sang, Merilaas, Viiding ja Raud. Nad suhtlevad TÜs ja Tartu kohvikutes, üliõpilasseltsis Veljesto (Talvik, Viiding, Kangro). Arbujalikkus = Alveri ja Talviku esindatud uusklassikalise vormiga luule, sümbolismipoolsem laad, tagasipöördumine „Noor-Eesti“ lätetele. Suur osa autoritest ei jää Eestisse. Neist, kes jäävad, kujunevad vaikiva või poolvaikiva vastupanu sümbolid. Talvik pannakse vangi, kus ta sureb. Alver on vaikivas olekus pärast II MS 20 a. Kangro läheb pagulusse ja hakkab paguluskirjanduse võrgustikku ja arbujate tõlgendust edasi kandma. Kangro kirjutab 1980ndatel „Arbujate“ aegu meenutava teose
rühmitusega. Seltskondlikus plaanis võib öelda, et kõige rohkem jäi kambast välja Uku Masing ja ka Mart Raud. Ülejäänud seltskond suhtles ülikoolis ja kohvikutes (Tartus). Samuti ÜS Veljeto Heiti Talvik, Paul Viiding, Bernard Kangro (ka Ristikivi). Seltsieluline pind hakkab avalduma ka isiklikus elus. Heiti Talvik kustub Beti Alveri Veljesto külalisõhtule ja lõppeb abiellumisega. Samuti abielluvad omavahel Kersti Merilaas ja August Sang. Arbujalikkus kõige tüüpilisem on see, et peetakse silmad seda laadi, mida esindavad Alver ja Talvik. Noor Eesti poole tagasi pöördumine mingil moel. Vaimuaristrokraatlik hoiak raha pole, aga vaim juhib meid. Teine võimalus on rõhutada seda, et väga arbijalik on Masing. Suur osa autoritest, peale Kangro, jääb Eestisse. Suured vaikimised ja varjus olemised hakkavad rolli mängima. Kangro läheb pagulusse ja hakkab Arbujate ideed edasi kandnma.
Neis doseeritakse osavalt seda, mida me nimetame pingeks. Loeng nr 17 (17.04.2008) LUULE Uuema luule antoloogia ,,Varjatud ilus haigus" (Kajar Pruuli järelsõna!!!) Selle antoloogia pealkiri peaks osutama lahknevusele varasemast eesti luulest. Kogu see pealkiri ja metafoor osutab alternatiivsetele kirjutamislaadidele, poeetikale ja teemadele. Meil on olemas eesti luule peajoon, mida ennekõike iseloomustab nn arbujalikkus. See tähendab ennekõike seda, et kasutatakse kunstipärast või ilusat keelt, metafoorset, kujundirikast keelt ning selle keele kaudu esitatakse lugejale luuletuses ka väga kindel seisukoht maailma suhtes või eetiline, moraalne sõnum, mis üldiselt langeb kokku üldinimlike, kristlike väärtustega, humanistlik arusaam inimesest ja maailmast. Sellele peajoonele vastandub nüüd 80ndate lõpul kirjutamist alustanud autorite luule. Põhimõtteliselt koondab see antoloogia just
Oluline märgata et tegemist on suurte asjade luulega. Samalaadne paljunemine toimub nagu oli Alliksaare puhul. Paljunduse kasvamine: tuhandetest esimestes kogudes, paar kogu miljardid, miljonid jne. Haare oleks nagu suur ja kuidagi mitmuslik. Armastuse ülenemine on ka seotud, armastus kasvab suuremaks. Deklareerib, et armastus on midagi enamat kui tunne. Siduda Eesti taustadega: Under, Arbujad tulevad meelde, underlikkus ja arbujalikkus on ees, Underi armastusluule ja väljapeetud hoiak, mis avaldub, siis arbujad tulevad ka mängu. Välistaustade kaudu tulevad mängu erinevad jõud: mõeldes suurele luulele, Kareva on suure luule esindaja, siis Anna Ahmatova on taustaautor, keda Kareva on tõlkinud. Tõlkinud ka Emily Dickinsoni luulet, teistmoodi klassika: servapealsem, hämaram ja intiimsem avaldus, mis suubub müstilisse kirjandusse. Müstilist kirjandust kogunb juurde, kellega on Kareval kokkupuudet.
annaabi.ee 
