· araabia maailmas on eduka äritegevuse aluseks hea isiklik läbisaamine · otsest kriitikat peetakse isiklikuks, tööl peaks juurde põimima kiituse hea töö eest Emotsioonid ja loogika · läänes ei lasta end mõjutada nii palju tunnetel ja emotsioonidel, araabiamaades hinnatakse tundeliigutusi kõrgelt · fatalism inimesel ei ole võimust oma eluseiku juhtida, jumalal on ainuvõim kõige üle, mis juhtub · au on araablasele tähtsam kui tõsiasjad · araabia kultuuris on inimene tähtsam kui reegel · tundepaisud näitavad tegelikult seda, et arutluses osaletakse siira ja sügava huviga Isiklik ja avalik · araablasele meeldib rääkida usust ja poliitikast · araablased ei tunne end ebamugavalt, kui nad on võõrastele lähedal või puudutavad neid Mehed ja naised · perekonna au hoidmine on üks kõrgemaid väärtusi araabia ühiskonnas
kuritöö ise. Meursault pani proovile ühiskonna moraalinorme ega kartnud surma. Temas nähti koletist. Mina arvan, et kohtumõistmisel loeb kõige enam siiski sooritatud kuritöö. Inimesed võivad ka kahetsust teeselda ning seeläbi kergema karistuse saada. Samas oli Meursault siiski inimese tapnud ja väljendanud selgelt, et ei kahetse sooritatud mõrva. Ma leian, et selline karistus on küll jõhker, kuid araablasele ja ta lähedastele mõeldes aus ning pealegi on selline kurjategija väga ohtlik.
“hamdulillah” (tänu jumalale). (Altrov : 12) Araablased suhtlevad väga intensiivselt ja ootavad ka teisi suhtlema.Turul ja kauplustes oodatakse hinna üle tingimist. Teeninduses oodatakse jootraha. Araabia ja Vahemeremaade kultuurides puudutatakse teist inimest, väljendades lähedasi suhteid mitteverbaalselt. Elanikud on elurõõmsad, naeratavad, abivalmid. (Altrov : 10) Rääkides araablased hingavad teise inimese peale. Kui jääd väljapoole haistmistsooni, võib araablasele jääda mulje, et teda ignoreeritakse või temast ei hoolita. Araablastele meeldivad head lõhnad ja see on viis, kuidas olla üksteisega seotud. Kuid araablase jaoks ei ole piinlik öelda teisele, et viis, kuidas sa lõhnad, ei ole meeldiv. (Altrov : 6) Egiptuse üks populaarsemaid ajaviiteid on vesipiibu suitsetamine, mis on ammusest ajast saanud naudingufilosoofia, meditatsiooni ja elutunnetuse rituaaliks. Vesipiipu oma
Kui sa märkidest aru ei saa aitavad nemad sind. Aga küsimused, mis neile esitad peavad olema objektiivsed. Siis soovis mees talle, et mingu poiss Oma Loo lõppu. Järgigu märke ja ärgu andku alla. Poiss istus siis ühes baaris ja mõtiskles kõige toimunu üle, kuni ta kõrvale istus üks araablane. Poiss rääkis talle, et tal on vaja jõuda püramiidide juurde. Varandusest ta ei rääkinud, kuna muidu oleks ehk temagi oma osa tahtnud juhatamise eest saada. Poiss oli nõus araablasele selle eest maksma kui ta teda kohale viib. Nende vestluse ajal oli aga baariomanik nende kõrvale tulnud ja kuulas tähelepanelikult nende juttu. Araablane ütles, et selleks, et kohale jõuda, peab ta minema läbi Sahara kõrbe ja selleks on tal raha vaja. Poisile meenus vanamehe jutt, et kui midagi tahad, siis aitab sellele salamisi kaasa kogu maailm. Ta võttis siis taskust oma raha ja näitas seda araablasele, baariomanik ligines ja vaatas ka. Kaks
maastik" ja ,,Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), mille vaimsus ning tähendus eesti kunstis on võrreldavad Kristjan Raua teostega. Viiralti tolleaegsetest töödes on satiirilise värvinguga õieti vaid ,,Istuv daam" (1941, metsotinto), kelle poosis ja peenutsevas kätehoius on midagi tõusiklikku. 1930. aastail lemmiktehnikateks muutunud kuivnõela ja pehmelaki kõrval teeb Viiralt nüüd ka mõned lehed metsotintos, mille vastu hakkas huvi tundma juba Pariisis. ,,Noorele araablasele" ja ,,Istuvale daamile" järgnes Viiralti hiilgeteos selles tehnikas ,,Monika" (1942), mis on õieti kolmikportree ühest ja samast modellist. ,,Istuvat daami" luues olid tal eeskujuna silme ees vanad inglise meistrid oma virtuooslikkusega materjalide ja faktuuride edasiandmises. ,,Monika" haarab meid kõigi komponentide tasakaalus ja väljendusrikkas tervikluses. Väike modell on oma täiskasvanulikus tõsiduses sugulaslik järgmisel aastal Viljandimaal jäädvustatud ,,Virvega".
käitumist peetakse kahjutoovamaks kui meeste oma, seetõttu on välja arendatud kindlad käitumisreeglid, mis kaitsevad naisi, vältimaks ebameeldivaid ja kohatuid olukordi, mis võivad tekitada kuulujutte. Naistel on lubatud vabalt suhelda vaid teiste naistega ja lähimate meessugulastega. Kohtumistel ei tohi kunagi lubada, et meeste- ja naisterahvas jääksid kahekesti- see on lubatud vaid abiellunuile. Liigne familiaarsus naisterahvaga suhtlemisel jätab araablasele inimesest otsekohe negatiivse mulje. Rangelt on keelatud seltskondlikel üritustel meeste ja naiste vahelise intiimsuse väljanäitamine, sealhulgas isegi käe hoidmine või käevangus jalutamine. Traditsioone austavad araabia mehed ja naised ei näe ühiskondlikes tavades ja piirangutes mitte surveavaldust, vaid naiste seisundi ja loomuse kombekohast tunnustamist. Sellest tulenevalt on erinevatel sugupooltel ka erinevad rollid. Meeste
· Jumal tahtis,et prohvet sooritaks igast patust ühe, sest ta pidi olema samasugune nagu teisedki. Seetõttu saidki Muhamedi eksimused ajajooksul teoks. · Islami tähtsad seadused tekkisid kindlate juhtumite või olukordade ajel. Nagu laste tapmise või alkoholi keeld või lahutusõigus. Islami kindlate äärjoontega hoone kujunes välja dialoogides, diskussioonides ja küsimuste tagajärjel. IX ptk. · Mõne teise perekonna autoriteeti tunnustada on araablasele võimatu. Kui ta tunneb vähimatki katset tema vabadust piirata, astub ta automaatselt selle vastu välja. Muhamedi kavatsused vallandasid nende seas automaatselt vastupanu. · Kõige konservatiivsem Mekalaste hulgas oli Abu al-Hakam Amr inb Hisam al- Mudzira, Mahzumi sugukonnast. Ta mõtles nii, et kui 1 jumal pretendeerib 360 jumala asemele, siis see mees, kes on selle jumalaga vahetult ühenduses ning saab Temalt
Kaasamine erivjadustga õpilastel ei ole Karlepi järgi väga hea asi, sest need õpilased vajadvad rohkem tähelepanu suunamisy, aga sageli õpetajale ei ole vajalikku aega ja tähelepanu , et temaga tegeleda piisavalt, mis ta vajab. Lapse arengupotesniaal ei arene siis nii palju välja, kui võiks , kui lapsele pühendada rohkem aega/tähelepanu/individuaalsust. Psühholivgvistiku tegeleb ka veel kultuurimõjust kõnest arusaajale. Nt nägid mereääres kena neiut, ta oli palja peaga. Aga kui araablasele oleks seda öeldud, siis tema jaoks poleks see normaalne olnud. Nt egiptuses naised veed kleitidega, rätikutega, aga meil oleks see ebanormaalne. Nt mõne jaoks on ,,kukkumine" üks protsess, teise jaoks on see ainult kukkumine, et maandumine/seismine on teine asi juba. (,,Haldur Õim"- uuri kes too veel on Milleks mida tehakse? oLi mingi korraldus ja siis poiss jooksis kuuri juurde. Et isa palus puid tuua, poiss jooksis kuuri poole.) Kõne mõistmine sõltub tuletamisest, aga see
annaabi.ee 
