9. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine (mehhaaniline töötlemine); toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape (füs-kem töötlemine). Toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine - energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda 10. Seedimine suuõõnes Toimub toidu aprobeerimine maitseomaduste ja söödavuse määramine; toidu peenestamine ja süljega niisutamine. Sülje koostises olevad amülaas ja maltaas lagundavad süsivesikuid. Amülaas lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas omakorda disahhariidid monosahhariidideks. Süljes olevad fermendid (amülaas, maltaas) saavad toimida ainult leeliselises keskkonnas. 11. Mao limaskesta sekreedid Epiteelkihi pindmine osa - lima eritus (kaitseb mao seina seedefermentide eest)
segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine( limaiane mutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1
Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine(limaianemutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos.
väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega. 2. TÖÖ SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine – toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine seedetraktis. Ainevahetuse kõige esimene etapp. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Mehhaaniline: toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape 2. Seedimine suuõõnes. Toidu aprobeerimine – maitseomaduste ja söödavuse määramine. Toidu peenestamine – mida peenem, seda kergem ja efektiivsem seedimine Toidu süljega niisutamine – mida tahkem/kuivem, seda vedelam sülg; hävitab toidus olevad baketrid Toidu seedimine süljefermentide toimel – sülg sisaldab esimesi seedeensüüme (amülaas – lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks). Sahhariidide lõhustumine saab toimuda ainult leeliselises keskkonnas. 3
tehta pôhjendatud erandit/ 2. Kôigi kokkulepitud protseduuride kohta sônastatakse protseduurireeglid, mis kinnitatakse käskkirjaga. Protseduuri valmimine täitjate ja asjatundjate koostöös: Aeg: millise aja jooksul Osalejad: kes osaleb, millises rollis? Koordinaator? Etapid: ettevalmistus, arutelu, kokkuleppe saavutamine kõigis protsessi osades, tehnilisse vormi viimine, kooskõlastus, asjaosaliste ja personali informeerimine. Protseduuri aprobeerimine ja haldamine: kes jälgib (monitooring), tagasiside pr. Loojatele, - arutelu läbiviimise korraldamine, täienduste - paranduste sisseviimine, kinnitamine. Laine Simson, Ph.D 8 Personalijuhtimine 2013 KUIDAS KOOSTADA TÖÖKORRALDUSE ALAST DOKUMENTATSIOONI? JUHT ANNAB KORRALDUSE kus määrab perioodi dokumendi koostamiseks, vastutava isiku, dokumendi vormi (Lisa)
suuõõnest maoni 8-9 sek, vedel 1-2 sek. Maos viibib toit 4-10t. Kaksteistsõrmiksooles toit ei peatu. Peensooles toimub toidu lõplik seedimine 10-15t. Jämesooles läheb 1-2 ööpäeva jääkainete edasiliikumisele. Seedimine suuõõnes: Suuõõnes ei viibi toit üle 15-18 sek. Sellele vaatamata algab tema mehaaniline (süljega niisutamine, peenestamine) ja keemiline( süljefermentide toime liitsuhkrule) töötlemine, mille abil muudetakse toit neelatavaks. Suuõõnes toimub ka toidu aprobeerimine-määratakse tema maitseomadused ja söödavus. Suuõõnes peenestatakse toit hammastega ja segatakse keelega. Sülg on kergelt leeliseline vedelik(ph 7,4-8,0) ,sisaldab 98-99% vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat- amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaal lipaasi. Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest
Maos viibib toit 4-10 tundi. Kaksteistsõrmiksooles toit ei peatu. Peensooles toimub toidu lõplik seedimine , 10-15 tundi. Jämesooles läheb 1-2 ööpäeva jääkainete edasiliikumisele. · Seedimine suuõõnes. Suuõõnes ei viibi toit üle 15-18 sekundi.Sellele vaatamata algab tema mehaaniline(süljega niisutamine, peenestamine) ja keemiline( süljefermentide toime liitsuhkrule) töötlemine, mille abil muudetakse toit neelatavaks. Suuõõnes toimub ka toidu aprobeerimine, st. Määratakse tema maitseomadused ja söödavus.Suuõõnes peenestatakse toit hammastega ja segatakse keelega. Sülg on kergelt leeliseline vedelik(ph 7,4-8,0) ,sisaldab 98-99% vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet.Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat - amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaallipaasi. Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest.
annaabi.ee 
