Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses.
Rõhumise vaidlustamine: Nikolai Vahtin 2001. -Põhjarahvaste emakeelest loobumine vabatahtlikult ja teadlikult(näevad, et suurem võimalus läbi lüüa on vene keelt osates) - maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Ehk põlisrahvad ei võitle alati, võimalusel kohanduvad. Muutus või püsimine? Preston 1997 problemaatiline eristada. Kogukond ei taju muutust, väljapoole võib tunduda suurem muutus, kui inimeste enda arvates. Appadurai 97- identiteetide pealesurumise problemaatika, inimesed võivad hakata kohalikku identiteeti ise looma, et võidelda pealesurutava vastu. Töötavad muutustele vastu. Ehk meedia jms ei pruugi tekitada massi, vaid panna hoopis inimesi oma identiteeti kaitsma ja kultuuri looma. Foucault 1980- ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises, kõigil on vastutus, kõik osalevad võimu teostamises, ei ole vaid ohvrid ja võimutsejad. Pole üldist kultuurimuutuste teooriat…………………
ja tähendavad muutusi nii poliitikas, majanduslikes struktuurides, ühiskonnas, kultuuris. Inimesed sageli tunnetavad oma identiteeti muutumatuna. Nähakse, et konkreetsed asjad muutuvad, ühiskond areneb, poliitika muutub, aga on mingi asi, mis püsib. Kui nähakse kõike muutumises, siis kultuuri mingeid elemente nähakse püsivana, seetõttu on problemaatiline eristada, kas kultuur muutub või püsib · Appadurai (1997) o Identideetide pealesurumise problemaatika. Käsitleb sellist küsimust, et iga riik püüab välja töötada teatud riiklikku identiteeti. Et inimesed tunneksid end selle riigi kodanikena, kuidas see viiakse konkreetsete kogukondadeni, etniliste rühmadeni, inimesteni. Kuidas neile kõik selgeks tehakse. Mida ühtsemat identiteeti peale surutakse, seda enam aktiveeruvad mingid kohalikud identiteedid.
sõbra kingitud cd-d samal ajal kui me vannis sooja vett ja elektrit tarbides tööst puhkame. Siis kui me oleme puhanud, tarbime me alkoholi või narkootikume ja vaba aja veetmise ruume mõnes klubis või kontserdil. Üheks piiriks tarbimisele on seega töö või tootmine. 3. Asjadel on sotsiaalsed elud Ärimaailmas ehk turul seega ringlevad tarbekaubad. Mis tähendab tarbekaubad? Kuidas objektid muutuvad tarbekaupadeks? Appadurai (1986) esseekogumik ja eriti Kapytoff räägib sellest huvitaval moel. Ehkki tegemist on antropoloogidega. Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b
☼ materiaalse kultuuri uuringud: kuidas esemed osalevad inimelus, kuidas panustavad, mida ja kuidas me mäletame ☼ asjade tähenduslik tahk: millist tähendust eri aegadel inimesed omistavad, mida väärtustavad eri aegadel ☼ sümboolne ja materiaalne koos ☼ inimeste ja asjade sõltumatus ruumis lähtekohad: ☼ historiseerimine ☼ asjad: peegeldavad inimeste vahelisi suhteid või asjade suhtes (ainevahetus) ☼ erinevad tähendused erinevatel aegadel Arjun Appadurai (kogumik) ☼ asjade aktiivne tahk, oma ühiskondlik elu, kuidas mõjutavad inimeste argielu ☼ vaadata asjadele aja dünaamikas ☼ saame uurida asju kui inimesi (biograafia), populaarsed/tähendused; asjade biograafia ☼ kuidas saab kirjutada ajalugu esemete põhjal võimalused: ☼ allikate laiendamine ☼ arheoloogid, museoloogid, etnograafid ☼ argielu aspektid ☼ interdistsiplinaarne koostöö ☼ mineviku inimeste tava käitumist Daniel Roche (sünd. 1935)
nendevahelised piirid on hajusad 5) Avalik kuvand koloniaalühiskondatest on dualistlik 6) Tegelikult pole mittelääne ühiskond olnud kunagi suletud ega mitte muutumisaltid, tegelikult nad eelistavad võib-olla hoopis moderniseerumist 7) Kolonialism põhineb hulgal vastuoludel kolonialistide ja põlisrahvaste vahel Muutus või püsimine · Preston (1997) problemaatiline eristada: vana säilitamisega kaasneb ka kultuurimuutus · Appadurai (1997) identiteetide pealesurumise problemaatika: kuidas rakendatakse kultuurilisi stereotüüpe inimeste peal? Selle tulemusel võib tekkida hoopis kultuuriline killustumine · Lotman: areng ja identiteedi püsimine identiteedi muutmise püüdele reageeritakse muutumatuse püüdlusega ning vastupidi · Marksistid muutused on paratamatud. Läbi erinevate arenguastmete jõutakse nagunii kommunismini
Rõhumise vaidlustmine Nikolai Vahtin 2001: *põhjarahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik, vanemad näevad, et teise keelega löövad lapsed paremini läbi. Oleneb ka valikustruktuurides: mida saab valida. Põliselanikud alati ei võitle oma kultuuri eest. Maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Muutus või püsimine. Ei taju et oleks hästi palju on muutunud. *Preston (1997) -problemaatiline eristada *Appadurai(1997) -identiteetide pealesurumine problemaatika. Pakutakse välja üldised identideedid, mida inimesed peaks tunnustama. Võivad hakatakse looma hoopis oma identiteete. *Focault(1980) -ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kõik osalevad kultuurimuutuste protsessis. Kõigil on vastutus.
annaabi.ee 
