Rõhutas, et õpetus ple mõeldud ainult juutidele, vaid kõigile rahvastele, sel moel aitas ta tõhusalt kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosa peamiselt kreeka keelt kõneleva elanikkonna seas. Ristiusu pühakiri Pühakiri- Piibel Kristlikud autorid kirjutasid I sajandi viimasel kolmandikul mitu lugu Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumi, neist neljast, s.o Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumist sai hiljem pühakirja osa. Evangeeliumidele lisati apostlitelt pärinevad või neile tagantjärele omistatud kirjad ja lood apostlite tegudest. Peale selle arvati pühakirja hulka ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab värvikalt saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Kõiki kokku hakati nimetama uueks Testamendiks Vana + Uus Testament = Kristlik Pühakiri ehk Piibel Vana Testament- Messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus, kuid kristlaste jaoks pidi
· Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt pärinevad kirjad. Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Algusest peale kreeka keeles. Piibel Vana Testament + Uus Testament. Terve piibel ladina keeles IV saj pKr Hieronymuse poolt. Matteus ingel või inimene. Sümboliserib Jeesuse sugupuud evangeeliumi alguses. Markus lõvi. Sümboliseerib Ristija Johannese hüüdajt häält kõrbes. Luukas sõnn
Ühena neist kirjeldas ta üksikasjalikult gnostilisi süsteeme ja paljastas nende uskumuste naeruväärsust. Samuti tõstab ta esile apostlite rajatud kogudusi ja nende avaliku õpetuse järjepidevust apostlite ajast peale.15 Siinkohal peab ütlema, et ortodoksse kristluse ja gnostitsismi vahelised vaidlusküsimused ei olnud ainult õpetuslikud erimeelsused, vaid tegemist oli kahe radikaalselt erineva ususüsteemiga, kus küsimuseks oli, kumb usund ja milline pühakiri pärineb Kristuselt ja apostlitelt?16 ,,Pühakiri" tähendas algselt kristlaste jaoks ainult Vana Testamenti. Apostlite kirjutisi peeti küll tähtsateks, aga Uueks Testamendiks koondati nad järk-järgult. Irenaeus oli üks esimesi, kes nimetas Uut Testamenti ka Pühakirjaks. Just sellepärast, et gnostikud ei tunnistanud Uut Testamenti, tugines Irenaeus pärimusele. Pärimus andis nimelt põhilise kokkuvõtte apostellikust kristlusest, erinedes põhimõtteliselt gnostikute uskumustest.17
Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt pärinevad kirjad.Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Algusest peale kreeka keeles. Piibel Vana Testament + Uus Testament. Terve piibel ladina keeles IV saj pKr Hieronymuse poolt. Matteus ingel või inimene. Sümboliserib Jeesuse sugupuud evangeeliumi alguses. Markus lõvi. Sümboliseerib Ristija Johannese hüüdajt häält kõrbes. Luukas sõnn
dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilma vastuseisuta austust keisrile. Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kiriku õiguse peamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alus. Kirikuõigus sai alguse Roomast. Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, mis väideti pärinevat otse apostlitelt. Neid juhiseid nimetati kaanoniteks (kr.k karjasekepp), mida peetakse kanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi alguseks. Hiljem lisandusid neile veel Uuest ja Vanast testamendist pärit reeglid. Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsuse diktiga, Theodosius I valitsemisajal saavutas kristlus 380.a ametlikult riigiusu seisundi. 496.a tunnistas ristiusku ka Frangi riigi kuningas Chlodovech. Algselt koosnes
poolne kujutus kristlusest oli 3. sajandil veel väga varieeruv, paiguti kutsus esile vaenu. Kristliku kiriku ametid. 2.-3. sajand oli aeg, mil kirikus hakkasid välja kujunema ametid. Saab rääkida kahest vaimulikuameti tüübist. 1) Karismaatiline vaimulikuametitüüp: vanem variant. Kohtab juba Pauluse kirjades vihjeid kiriku tööliste kohta, olgu nad õpetajad, apostlid, imetegijad. Kas nad võiksid olla autoriteedid? Probleem seisneb selles, et autoriteet ei pärine mitte apostlitelt vaid nad on vaimuga rikastatud. Ehk nad on kogukonnas karismaatilised või kuidagimoodi eristuvad liidrid (võimekam, parem lugeja vms). Ta ei eristu selle poolest, et oleks kuidagimoodi õigem (seotus jüngrite/apostlitega). a. Presbüteriaalne mudel: presbyterios – vanem. Jumalateenistuse eestseisjad. Elukogemuse poolest esile kerkinud või paremad juhid, karismaatilisemad.
Kuid kristlaste jaoks pidi pühakiri sisaldama ka Vana Testamendi kuulutuste teokstegemist ja uue ajastu sisse juhatamist Jeesus Kristuse poolt. Nii valmis I sajandi viimasel kolmandikul kristlike autorite sulest mitu kirjutist Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumi (evangelion – kreeka keeles rõõmusõnum). Neist neli – Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumid – arvati hiljem pühakirja osadeks. Evangeeliumidele lisati lood apostlite tegudest, mitmed apostlitelt, eriti apostel Pauluselt, pärinevad või neile tagantjärele omistatud kirjad. Peale selle arvati pühakirja hulka ka nn. Johannese ilmutusraamat – Jumalariigi saabumisele eelneva Saatana võimutsemise ja sellele järgneva viimase kohtupäeva värvikas kirjeldus. Kõik need tekstid olid valminud hiljemalt II sajandil ja neid kokku hakati nimetama Uueks Testamendiks, mis koos Vana Testamendiga moodustasid kristliku pühakirja – Piibli (biblion – kreeka keeles raamat).
annaabi.ee 
