määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsustus, kus subjekt on predikaadiga seotud kõige nõrgemalt ja mis väljendab arutleja arvamust, seisukohta, hinnangut, tõlgendust, nägemust. Assertooriline otsustus on lihtotsustus, mis sisaldab faktoloogilist teavet ja on väljendatud kategoorilise otsustuse (S on/ei ole P) vormis. Apodiktiline otsustus on lihtotsustus, mis väljendab paratamatut ehk seaduspärast seost subjekti ja predikaadi vahel.
(tähistatakse - I(p)). Õigusalase teksti analüüsimisel, samuti eetika, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, majandusalase ja teistesse valdkondadesse kuuluva teabe loogikaalasel testimisel on eeltoodud liigitamine oluline. Loogika üldkursusesse nimetatud probleem ei kuulu. Pealiskaudselt saab sellega tutvuda G.Vuksi raamatu "Traditsiooniline formaalne loogika" (Tartu, 1999, lk. 117-123) vahendusel. Kolmas modaalsete otsustuste tase kannab nimetust apodiktilised. Apodiktiline otsustus väljendab paratamatut ehk seaduspärast seost subjekti ja predikaadi vahel: S on / ei ole paratamatult P Näiteks, Tasapinnalise kolmnurga sisenurkade summa (Eukleidese geomeetrias) on sirgnurk. Üldloogikas on sellise kategoorilise otsustuse vorm: S on P ehk S a P. Kuna subjekti ja predikaadi seos on ülimalt tugev, siis modaalses loogikas seda tähistatakse kvantorimärgiga " " (ruut). Apodiktilised on: 1) on paratamatu, et kõik S on P - (S a P);
rakendada veel üht erilist meetodit: Aristoteles nimetab seda juurdeviimiseks ( ,,epagoge") mille CICERO omal ajal mõnevõrra ebapretsiisselt nimetaski loogikas induktsioon. Mida see tähendab? Aga nimelt seda, et teatavat üldist tõde tuled kindlustada teda puudutavate kõikide üksikjuhtude kaudu seega siis liikudes üksikult üldisele. See on iga uurimise tee, mis peab viima tõelisele teadmisele- ja ainult valmis, küps, igati tõestatud teadus on apodiktiline: seal kus ta alles on kujunemisstaadiumis, s.t. alles uurimine kui niisugune, on ta ,, epagoogiline", induktiivne omalt mõttemeetodilt. 7.4. Mõisted 14 Ükski otsustus, tõestus ega ka süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelest huvitav- ja seles on ta sokraatilise mõttekooli ustav jätkaja- mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud moistetega: niisugune igale teaduslikule mõtlemisele vajalik mõistetega:
mida iseloomustab religiooni ja õiguse suur seotus. Tänu pikale kujunemisloole on eri ajastute õigusnormid segunenud. • Lepinguraamat (2. Moosese rmt) • Pühadusseadused (3. Moosese rmt) • Deuteronomium (5. Moosese rmt) • Üleskirjutus teise templi perioodist (6. saj eKr, tegelikult osa 7. saj eKr) • Vanemas kihis veritasu jms • Uuemas: Sina ei pea mitte..., karistab jumal (apodiktiline) • Toora – kõik viis Moosese rmt, juutluse alus: on Viie Moosese raamatu koondnimetus (vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise kirjavara alusteos, usuõpetuse pärimuslikkuse seaduse lähtealus. Jeruusalemma tempel: on Judaismi ohvrikultuse keskus Jeruusalemmas. See on ajaloo jooksul kaks korda hävitatud ja praegu on templist alles vaid Nutumüür. Templi kohta on
(suhte kehtivus vöi mittekehtivus) kategooriline (tingimatu) jaatus hüpoteetiline (tingitud) eitus disjunkti (välistatus) löputus 4. Modaalsus: (Suhte kehtivuse viis) problemaatiline (oletatav) assertooriline (väidetav) apodiktiline (paratamatu) Iga 12 vormi kohta üks näide: Üldine otsus: Köik inimesed on surelikud. Eriline otsus: Möned tähed on planeedid. Üksikotsus: Kant on filosoof. Jaatav otsus: See roos on punane. Eitav otsus: See roos ei ole punane. Löputu otsus: See roos ei ole löhnav (mis ta iial ka poleks, löputult palju vöimalusi jääb avatuks, siit ka löputu otsus). Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk. Tinglik otsus: Kui kolmnurgal on täisnurk, siis on kaks teist nurka teravnurgad.
põhjal loome otsustuse), siis see annab ainult taju otsustusi. Seisunditeadvusel on mõned piirangud: piiratud kindla tajuseisundiga(situatsiooniga). Teadvuses on puhtad mõisted. Mõtlemisel on võime luua puhtaid mõisteid. Objektisuhe – ?. Teadvus on midagi mitte-empiirilist. Puhtad meelelisuse vormid ja puhtad arumõisted on olemas. Õigustamata postulaadid ehk mis alusel räägib sellistest mõistetest? Aluseks on see, et on olemas teadus(apodiktiline, objektiivsus – universaalsus, paratamatus, objekti kohta kehtivust, süstemaatilisus). Teadus on objektiivne teadmine ehk kuidas on võimalik objektiivsus? Loodusteadus peab neid tingimusi täitma(nt Newtoni seadus täidab neid tingimusi). Tekib võimalikkuse küsimus. Toetub arutluskäigule ehk transtsensiaalne argument(A; B → A; B). Ideed teevad võimalikuks üldise paratamatu tõe. Platoni ideed on asjad iseendas ehk Kanti silmis meie tunnetusvõimed ei küündi asjadesse iseendasse
3.Relatsioon - suhte liik määratakse. 3 kategooriat: 1)kategooriline - tingimatu, N: sellel kolmnurgal on täisnurk; 2)hüpoteetiline - N: kui kolmnurgal on täisnurk, siis teised on teravnurgad; 3)disjunktiivne - välistatud, N: kolmnurk on täisnurkne, teravnurkne või nürinurkne. 4.Modaalsus - määrab suhte kehtivuse viisi. 3 kategooriat: 1)problemaatiline - oletatav, N: roos võib täna õitsele lüüa; 2)assertooriline - väidetav, N: roos lööb täna õitsele; 3)apodiktiline - paratamatu, N: roos peab täna õitsele lööma. Ilmnevad mõtlemise põhivormid, mis on mõistete aluseks. Iga vormi all on mõiste. Põhivormid on kategooriad: 1.kvantiteedi kategooriad: 1)ühtsus, 2)paljusus, 3)kõiksus; 2.kvaliteedi kategooriad: 1)reaalsus, 2)regatsioon, 3)limitatsioon; 3.relatsiooni kategooriad: 1)substants ja aktsidents (e. olemus ja võim), 2)põhjus ja tagajärg, 3)vastastikune mõju (N: sotsiaalne); 4
annaabi.ee 
