kontserti kuulama tulnud inimestest olid pensionieas inimesed. Ilmselt tulid nemadki meenutama oma noorusaegu, kuulates ühe sel aja suurima staari muusikat. Kuna ennem olid kokkupuuted Barbra Streisandi muusikaga väikesed puhtalt seetõttu, et ei ole eriline tema muusika austaja, siis seetõttu kuulsin suurt osa esitatud lugudest esmakordselt. Samas olin mõnda esitatud lugu ikkagi kuulnud. Terve kontserdi ajal oli tunda ja kuulda, kuidas rahvas nautis kontserti täiega. Aplodeeriti tugevalt ja käituti kontserdile vastavalt. Enim meeldis mulle endale Hele Kõrve poolt esitaud lugu ,, The Way We Were". Hele Kõrve hääl sobis sellesse laulu ideaalselt ning samuti oli kogu esitus väga professionaalne. Korra oli isegi tunda kuidas kehalt jooksis külm jutt läbi ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mulle kontsert meeldima. Laulu ,, Somewhere" ajal sain aga tunda äratundmisrõõmu, sest olin antud lugu ennemgi kuulnud. Samuti näidati ja etendati laulude
mõjunud esitusele hästi. Märkimisväärne oli ka Tõnis Mäe vilistamisoskus- ta vilistas peaaegu pool oma laulust ,,Ratas" ja püsis seejuures üsna täpselt nootidel ja helistikus. Võib öelda, et kontsert oli väga menukas, sest see oli täiesti välja müüdud. Rahvast oli külma kirikusse kogunenud nõnda palju, et kõik ei pääsenudki istuma. Tundus, et kõik väga nautisid antud kontserdit, sest lõpus aplodeeriti esinejatele väga tormiliselt ja kutsuti nad tagasi lisalugu esitama. Lisalugudena esitati ,,Ongi kõik öeldud"(Tõnis Mägi) ja ,,Laul ennekuulmatust lahkusest" (inBoil). Publik käitus väga viisakalt, keegi ei lobisenud ega häirinud teisi. Minu arvates oli see üks huvitavamaid kontserte , kus ma viimasel ajal käinud olen. Esituse muutis põnevaks osalejate improviseering ja see, et nad polnud pea-aegu midagi ette valmistanud
kuulata nii vanematele kui ka noortematele inimestele. Minu arust olid nad väga julged, rõõmsameelsed ja enesekindlad. Solistid elasid laulu sisse ja seda oli hea vaadata. Esinejate riietus oli suht tavapärane. Võib-olla oleks nad võinud natuke pidulikumalt riides olla, sest see oleks jätnud veel parema mulje, aga mind see eriti ei häirinud. Kirikus valitses sõralik ja õdus meeleolu. Publik kuulas hoolega neid ja plaksutas kaasa, kui oli tempokas laul. Kui kontsert lõppes, aplodeeriti kõvasti ja paljud tõusid isegi püsti. Ei usu, et just kõik sealsed kuulajad gospelmuusika austajad olid, kuid rahval oli hea tuju ja rõõmus meeleolu. Esinejate ees ei pidanud piinlikust tundma, sest kirik oli rahvast täis. Enim meeldis mulle lugu Listen to the Angels Sing, sest sõnad ja meloodia olid head. Minu arvates oli see kontsert väga hästi õnnestunud, rahvale meeldis, tekitas hea meeleolu, kuid kindlasti on neil veel arenguruumi, sest nad on nii noored.
,,Noorkuu Live 2008" tegemist on salvestisega, millest võtsid osa mitmed armastatud eesti lauljad (nende seas Maarja-Liis Ilus, Hendrik Sal-Saller ja Tõnis Mägi). See plaat annab hea ülevaate ansambli tegevusest ja nende lauludest. Kontsert ei kujunendud väga pikaks ja ei tüütanud sugugi ära. ,,Noorkuu" esitas oma repertuaaris 12 lugu ja publiku nõudval soovil ka ühe lisaloo, mis mulle samuti väga meeldis. Publik jäi kindlasti väga rahule, sest aplodeeriti kõvasti ja mehed kutsuti kõva kisa ja kätemere saatel lavale tagasi. Olen ka varem käinud ansambel ,,Noorkuu" kontserditel ning olen alati väga rahule jäänud. Soovitan kõigile, nii noortele kui ka vanematele. PS! Selle kuu jooksul toimuvad iga päev kuni kuu lõpuni ,, Noorkuu" kontsertid Tartus Vanemuise kontsertimajas algusega 19.00.
Kontserdi tegi eriliseks minu arust näitlejate meisterlikkus. Osavõtjaid oli väga palju ja nende koostöö oli väga hea. Kindlasti suur au lavastajale. Ma olen rahul, et käisin seda muusikali vaatamas siis kui Mariat mängis Hanna-Liina Võsa, sest ta on väga kogenud artist ja üks minu lemmik lauljaid. Ma nautisin väga etendust ja jäin sellega rahule. Kogu publik oli peale etendust väga õnnelik ja aplodeeriti püsti seistes. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli Do re mi.Esitluse tase oli väga hea. Ma ei ole muusikas kõige tugevam seega, ei oska välja tuua, kas nad laulsid seda puhtalt või mitte aga väga kaasahaarav oli see küll. See lugu sobis väga hästi antud konteksti, sest selle lauluga hakkaski nagu kogu õige lugu pihta. Do re mi jäi mulle hästi meelde, sest ma nägin seda rõõmu, mida näitasid lapsed, kui nad said teada , et nii lihtne võibki laulmine olla.
Mina käisin 1. detsembril 2009. aastal kell 19.00 Estonia Kontserdisaalis Vello Jürna 50. aastapäeva kontserdil. Kontsert toimus Tallinna Talvefestivali raames ning tegemist oli ooperigalaga, mis toimus kahes osas. Vello Jürna (1. detsember 1959 12. juuni 2007) oli ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda. Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades...
Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja...
mulle lood, kus lisaks solistile esines ka Vanemuise ooperikoor, mis muutis muusikapala tugevamaks ja valjemaks. Kogu etenduse vältel valitses saalis vaikus ja ei olnud kuulda hetkekski sosinaid ega muid sahistamisi, mis tähendab arvatavasti seda, et publik jälgis etendust põnevusega. Etenduse sisu hoidis küll pinget ja põnevust pidevalt üleval, kuid rohkelt nalja, nagu lubatud oli, eriti ei saanud, kui just kedagi seelikutes mehed naerma ei aja. Muusikapalade esitamiseks järel aplodeeriti esinejatele nii tugevalt kui vahel ka täiesti ükskõikselt. Kahe vaatuse vahel koridoris ringi jalutades ei olnud kuulda eriti inimesi etenduse sisu või muusikalise poole üle arutlemas. Järelikult ei pakkunud see kellelegi eriti palju kõneainet. Kokkuvõttes mulle see muusikal ei meeldinud. Kuigi isiklikult meeldis mulle rohkem etenduse instrumentaalne kui vokaalne pool, sest sümfooniaorkester oli muljetavaldav ja mängis väga puhtalt
kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86X1hFjuE · Weber ilmub oma rahvuslike ooperitega väga õigeaegselt. · Metsade romantika, hea ja kurja võitlus see läks inimestele südamesse. 19. saj. keskel tuli põhjalike
oli naine, kes K. järel ukse sulges ja ütles, et teda oodatakse. Kohturuumi astudes nägi K., et ametnikud jaguneksid justkui kahte leeri, aga see oli vaid pettekujutelm. (Ametniku tundis ära ühe teistsuguse nööbi järgi. Spetsiifiline*) K. polnud mitte midagi ette valmistanud ja otsustas rääkida nii, nagu asi talle tundus. Kohtunikuks oli nooremapoolne mees, kelles K. autoriteeti ei näinud. Kõigele lisaks tegi K. nalja kohtuniku raamatu üle ja see võttis kohtuniku kohmetuma. K.le aplodeeriti (üks pool) ja sellest sai mees innustust. Ta hakkas veelgi vaimustunumalt rääkima ja tegi kohut küllaltki maha. Kogu selle tegevuse käigus astus kohturuumi seesama naine, keda K. oli enne eesruumis näinud. Tema tulek häiris pisut K.d, veidi aega hiljem nägi K. kuidas üks mees selle sama naise kinni võttis. Naine karjatas ja K. tahtis naist sellest päästma minna. Ta lahkus oma süükohalt kuid ametnikud püüdsid teda takistada. Alles nüüd mõistis K
oma maa rahvamuusika intonatsioonidele. FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Austria helilooja. Sündis Viini eeslinnas Schuberti loominguline tegevus kluges koos Beethoveniga. Beeth. looming oli mõjutatud revolutsiooni esialgsest vaimustusest, Schst sai allasurutud ühiskonnakihtide lootuste ja pettumuste laulik. Tagasihoidlik, pisemgi pettumus sundis teda arglikult taganema ja enesesse tõmbuma. Esitati Schub muusikat, aplodeeriti sageli interpreedile, unustades täiesti helilooja, kes näis kohal viibivat vaid klaverisaatja tagasihoidlikus rollis. Schub pühendus jäägitult ainult loomingule. Esimene ja viimane autorikontsert 1828. Tunnustus tuli alles peale surma. Elu ajal ei avaldatud ühtki teost. Schubertit peetakse esimeseks romantikuks Esimesena võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega. See, mida Beethoven andis oma sümfooniatega, tegi Schubert soololauludega (üle 700)
Viro(noor neitsi) - on adulescensi väljavalitu ning armastatu, kuid ta viibib laval vähe. Ta on kaunis ja virtuoosne väike isik. Teda koheldakse kiidu ja kingitustega. Siiski paistab et Roomlaste nõudlus erutusele ning märulile ei tundnud mingeid piire, põhjustades probleeme teatri tulevikult oma ühiskonnas. Üha rohkem ja rohkem inimesi, eriti kristlasi hakkas ründama teatrit kuna shokeerivad aktsioonid laval muutusid liiga võikaks ning talumatuks. Rõvedustele ning roppustele aplodeeriti ning tõeline verine vägival oli aktsepteeritud, kriminaale tapeti laval, prostituudid korraldasid seksuaalseid akte ning gladiaatorid võitlesid laval oma verise lõpuni. Sääraseid etendusi vaatasid Roomlased nagu meie tänapäeval sporti. Teised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused, akrobaatika, maadlused, loomade vahelised kaklused ning võitlused loomade ning inimeste vahel, näiteks nagu lõvidega
Edasi mindi Tähe tänavale seltsimajja, kus peeti lõunavaheaeg (Hillar, Hillar 1994:14-15). Pärastlõunal liiguti teisele poole jõge Ressource´i aeda, kus algas vaimulik kontsert. Peenem publik võttis istet pinkidel, lihtsam rahvas murul. Kontsert jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa 10 dirigeeris J.V.Jannsen, keskmist osa A.Kunileid-Saebelmann. Orkestreid juhatas D. O. Wirkhaus (Hillar, Hillar 1994:15). Paljud imestasid, et kirikulaulude järel aplodeeriti. Tol ajal oli see sündsusetu (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:12). Laulude vahel peeti pastorite kõnesid. Need esitati põhjaeestilises kirjakeeles, kuigi enamik pidulisi kõneles lõunaeesti keelt või selle murdeid (Hillar, Hillar 1994:15). Kontserdi lõppedes mindi rongkäigus tagasi Tähe tänavale, kus lauljatel oli võimalik seltsis õhtu veeta. Kes soovis, võis minna Saksa Käsitööliste Seltsi. Koorid lõbutsesid ka omal käel. Veel hilja
annaabi.ee 
