üldiselt, etnoloogia huvitub rahvast ja selle kultuuri ühisjoontest teiste rahvastega võrreldes. Need kaks teadust, mis kujunesid välja 20. sajandi jooksul, sündisid küll ühest juurest ja huvist, ent sisaldavad siiski teoreetilisi ja metoodilisi erinevusi. (Viires 1970: 3) Antropoloogial on kaks tähendust. Laiema tähenduse järgi on antropoloogia omalaadne inimest uurivate teaduste ema või nende uurimisala kattev üldmõiste. Ta jaguneb füüsiliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks ja kultuuriantropoloogiaks. Selline mõistekäsitlus on peamiselt kasutusel anglosaksi maades. Teise tähenduse järgi võib antropoloogiaks pidada eelkõige füüsilist antropoloogiat, inimese kui liigi uurimist. (Honko 1970: 7) Füüsilise antropoloogia põhiline ülesanne on selgitada inimliigi algupära maakeral. Lisaks sooritatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, mille abil saab uurida kehaehituse erinevusi ja vaadelda inimrasside vahekordi
Mõisted antropoloogia - teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist, ka teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast, inimeste eluviisidest, ühtekuuluvusest keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Eesmärk sünteesida süsteemset võrdlevat teadmist maailma rahvaste ja kultuuride kohta ning leida universaalset ja üldinimlikku kõigis kultuurides. Jaguneb füüsiliseks antropoloogiaks, kultuuriantropoloogiaks, arheoloogiaks ja etnolingvistikaks. autori surm - Pärast teose sündi ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. (Barthes'i ja Foucault'i järgi) Lugeja sünni hinnaks on Autori surm.20. sajandi teisel poolel sai kirjandusteaduses (nt Roland Barthes'i ja Michel Foucault' käsitlustes) küsitavaks teose ja autori vahelise seose traditsiooniline tõlgendamine. Küsiti, kas
30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M. Mead, R. Benedict). Hilisemad voolud on kultuurirelativism, neoevolutsionism, strukturaalne antropoloogia. Nõukogude perioodil muutusid tähtsaks etnogenee- si, etnilise ajaloo ja etniliste protsesside uurimine. [1] 1.0.1 Erinevused Euoopas ja Ameerikas USA jaotus USA-s jaguneb A kultuurantopoloogiaks ja füüsiliseks antropoloogiaks. F-A tegevus- valdkonda on ülal põhjalikumalt kirjeldatud, aga K-A jagatakse omakorda ajalooliseks K-A-ks e etnoloogiaks, eelajalooliseks K-A-ks e arheoloogiaks ning linvistiliseks K- A-ks e lingvistiliseks antropoloogiaks. Ajalooline K-A ehk etnoloogia jaguneb omakorda etnograafiaks, sotsiaal-A-ks ning võrdlevaks etnoloogiaks, mis tegeleb näit tehnoloogia, musioloogia ja mütoloogiaga. [2] Euoopa jaotus
jumalikust ilmutusest, teised meelelisest kogemusest; ühed on arusaamadele ja kommetele. taevalikud, teised maised. Nii nagu vett on kahesugust (vesi võib kas sadada taevast alla või saada alguse maapõuest), on ka teadmisi Filosoofia liigitub loomulikuks teoloogiaks, loodusfilosoofiaks ja kahesuguseid. Selle tunnuse järgi jagas Bacon kõik inimteadmised inimesefilosoofiaks ehk antropoloogiaks (kr anthrpos `inimene') ilmutusliku teoloogia ja filosoofia4 valdkonda. selle järgi, kas tema uurimisaine on Jumal, loodus või inimene. Inimmõistus ei ole tema arust võimeline aru saama religiooni Ilmalikud teadused liigitas ta inimmõistuse võimete alusel: mäluga saladustest. Seda aga, et Jumal on olemas, et ta valitseb maailma
Folkloristika tegeleb sarnaste asjadega, huvitud kultuur laias mõttes, inimese loovus. Varajasemal ajal eristus etnograafiast väga selgelt, kuna tegeleti ainult suulise, vaimse pärimusega, tehti selgelt vahet. Kuid nüüd ei ole seal enam olulist vahet. Kasutatakse ka etnoloogia termineid. Antropoloogia traditsiooni jaoks koosneb kultuuri uurimine kolmest etapist: etnograafia (andmete kogumine, rahva grupi kohta); etnoloogia (analüüsi etapp, võrreldakse teiste rahvastega jne), antropoloogiaks saab see kui sellele lisatakse teoreetiline üldistus, lõppeb mingi teoreetilise mõtisklusega. Samuti nähakse folkloristikat kui üht antropoloogia osa. Esteetiline antropoloogia. Kõik on peaaegu üks ja sama. Olemuslik vahe, kuida need on kujunenud. Etnoloogia on kujunenud rahvusliku produktina. Laiem poliitiline, sotsiaalne funktsioon oli näidata, et arenevatel rahvastel on eneseteadlikus, põhjendati mingit rahvust. Uurijad ütlesid, et mingi kultuur on rahvakultuur, nt Eestis,
käitumisviisid ja mõtlemisviisid, pole bioloogiliselt paika pandud), kultuur sõltub selles, kus inimene on üles kasvanud, siiamaani põhitees). Ruth Benedict (1887-1948), Boas’e õpilane, pani aluse koolkonnale Culture and Personality. Tuleb mõista inimeste/kultuuri iseloomu. „Culture is personality writ large“, raamat „Kultuurimustrid“, võrdles nelja rahvast, millised on nende põhilised iseloomujooned. Rahvusliku iseloomuga tegelesid ka tema järglased, muutus rakenduslikuks antropoloogiaks WWII ajal. Benedict ise tegeles jaapanlastega, ei saanud küll jaapanisse minna, aga kasutas vangi langenud jaapanlaste päevikuid, filme jms (kaudset materjali), tekkis nn distants antropoloogia. Reaalne väärtus on see, et avaldas raamatu „Krüsanteem ja Mõõk“ (1946), oluline Japside kultuuri mõistmisel on see, et kui kristlastel on oluline mõiste süü (moraalse käitumise aluseks mitte tunda süüd), siis japsidel pole mitet süükultuur, vaid häbikultuur, oluline,
Et aru 8 saada kultuurist, käitumisest jne tuleb mõista inimese intellektuaalseid omadusi nende iseloomu (temperamenti jne). Seda iseloomustas tugevalt tolleaegne freudism (psühhoanalüüs). Ta tuntuim raamatu ,,Patterns of Culture" (1934) - rõhutab, et igal kultuuril on oma iseloom, toob välja 4 rahvast, keda iseloomustab. Rahvusliku iseloomu uuringud muutusid ka rakenduslikuks antropoloogiaks II maailmasõja ajal USA valitsus tuli järeldusele, et sõjas hakkama saada on vaja tunda oma vaenlaste ja liitlaste kultuuri, kuidas seal käitutakse, mida mõeldakse. Seega töötasid paljud antropoloogid rahvusliku iseloomu uuringute kallal. Benedict ise tegeles jaapanlastega kasutas vangi langenud sõdurite päevikuid, propagandat, meediat. Tollast antropoloogiat hakati nimetama distantsantropoloogiaks. Benedicti tulemused: oluline oli süü
annaabi.ee 
