olema leeliskindel. Valge värvi saamiseks pigmenti pole vaja. Lubi on sideaineks, mis kivistumisel tekitab värvitavale pinnale mineraalse kooriku. Lubivärvile võib veel lisada tihendajat (keedusoola või värnitsat). Lubja ja värnitsa ühinemisel tekib ubiseep, mis on veeslahustumatu ja muudab värvikihi tihedamaks ja tugevamaks. 13. Liimpahtlid koosnevad kriidist, maalriliimist ja veest. Turustatakse valmis pastana. 14. Puidukaitsevärvid ja lakid sisaldavad mingit fungitsiidi (antiseptikut), mis tõkestavad seente arengut, väldivad hallituste ja samblike tekkimist. 15. Pestava tapeedi pealispind kaetakse veekindla lakiga või õhukese polüetüleenkilega. 17. Klaastooted 1. Klaasi peamisteks tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ka lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiidi, dolomiiti, koksi jne. 2. Lehtklaasi vormimine toimub valtsidega tõmbamise teel
tööstusettevõtted. Siinsetes ja alustati tahke resortsiini ning laiemalt tuntud jõujaamades toodetakse 95% tänane pale. soojuskandjaga pilootseadme puidu antiseptikut Ligno ja Eestile vajalikust katsetusi. universaalset EPO-liimi. Viru elektrienergiast ja siin asuvad Kohtla-Järve [foto: T.Saadre] Aromaatika AS on täielikult kõik Eesti 1945
c) voldiline tüvi d) ekstsentriline südamik e) keerdkasv 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted Puidu kaitseks mädanemise vastu on konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. KONSTRUKTIIVSED VÕTTED luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsiooniks tuulutatavad. KEEMILISED VÕTTED puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega. Ideaalset antiseptikut pole olemas, aga Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: 1) peab olema mürgine seente ja putukate suhtes 2) ei tohi kahjustada puitu ega metallosi 3) peab hästi imbuma puitu 4) vesi ei tohiks teda puidust minema uhtuda 5) ei tohiks olla inimesele ohtlik 6) ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga 7) mürgisus peaks säilima võimalikult kaua 8) ei tohiks puitu tugevalt määrida. Antiseptikuid jagatakse 4 rühma: 1
Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua, · ei tohiks puitu tugevalt määrida. Antiseptikut, mis kõiki neid nõudeid rahuldaks, pole olemas. Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: 1. veeslahustuvad antiseptikud, 2. õliantiseptikud, 3. antiseptilised pastad, 4. antiseptilised värvid. Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained. Pulbritest tehakse 3-5% vesilahus ja sellega töödeldakse puitu. Pulberantiseptikud imbuvad hästi puitu ega määri teda. Puuduseks on nende väljauhutavus niiskuse toimel. Õliantiseptikud on tumedad venivad vedelikud
Vahtpolüvinüülkloriid võib olla jäik või elastne. Tihedus 60-100 kg/m3, soojaerijuhtivus 0,04-0,08 W/m.°C., ekspluatatsioonitemperatuur on kuni +60°C Vahtpolüuretaan võib olla jäik või elastne (poroloon). Jäiga polüuretaani tihedus on 60- 200 kg/m3, soojaerijuhtivus 0,03-0,06 W/m.°C., ekspluatatsioonitemperatuur on kuni +170°C Orgaanilised vaipmaterjalid Ehitusvilt valmistatakse villa või karusnagatööstuse jääkidest millele lisatakse antiseptikut ja liimainet. Vilt ei põle suure leegiga vaid ainult hõõgub. Vilt on vaibataoline materjal paksusega 10-12 mm, mida kasutatakse põrandate ja uste sooja- ja heliisolatsiooniks jne. Ehitusvildi tihedus on 150-200 kg/m3 ja soojaerijuhtivus on ca 0,05 W/m.°C Seveliin kujutab endast kahe tugeva ja immutatud paberi vahele õmmeldud lina või takukihti. Seveliini paksus on 12-25mm ja tihedus on 100-150 kg/m3 ja soojaerijuhtivus on ca 0,04 W/m.°C
(antiseptikutega). · Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua, · ei tohiks puitu tugevalt määrida. · Antiseptikut, mis kõiki neid nõudeid rahuldaks, pole olemas. Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: · veeslahustuvad antiseptikud, · õliantiseptikud, · antiseptilised pastad, · antiseptilised värvid. · Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained: 05.05.2014 · naatriumfluoriid (NaF), · naatriumsilikofluoriid (Na2SiF6), · naatriumdinitrofenolaat C6H3(NO2)2ONa.
Puuduseks on nende väljauhutavus niiskuse toimel. NaF kaotab oma mürgisuse leeliste (lubi) toimel. 7 Õliantiseptikud (antratseenõli, kresootõli, põlevkiviõli, tõrv jne) on tumedad venivad vedelikud. Vesi neid puidust välja ei uhu, kuid nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga. Eestis on pikka aega toodetud põlevkiviõlist antiseptikut "Ligno". Omaette grupi moodustavad nn impregneerõlid, mis valmistatakse linaõli (värnitsa) baasil ja sisaldavad mingit fungitsiidi (mürkainet). Nad on mõeldud puidu immutamiseks. Antiseptilised pastad koosnevad mingist antiseptikust (enamasti pulberantiseptik), mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul.
tuulutatavad. 2)Keemilised võtted-töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega(antiseptikutega), mis peaks rahuldama järgmisi nõudeid: 1)peab olema mürgine seente ja putukate suhtes. 2)ei tohi kahjustada puitu ega metallosi. 3)peab imbuma hästi. 4)vesi ei tohiks teda puidust välja uhtuda. 5)ei tohi olla ohtlik inimestele. 6)ei tohikss olla ebameeldiva lõhnaga. 7)mürgilisus peaks säilima võimalikult kaua. 8)ei tohi puitu tugevalt määrida. Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.);
Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua, · ei tohiks puitu tugevalt määrida. Antiseptikut, mis kõiki neid nõudeid rahuldaks, pole olemas. Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: · veeslahustuvad antiseptikud, · õli baasil antiseptikud, · antiseptilised pastad, · antiseptilised värvid. Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained, Õliantiseptikud, Antiseptilised pastad, Antiseptiline värv. Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine 7
Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest. Konstruktsioonid on vaja teha ka tuulutatavad. 2. Keemilised võtted. Sel juhul töödeldakse puitu seentele mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud peaksid täitma järgmisi nõudeid: peavad olema mürgised seentele ja putukatele; ei tohi kahjustada puitu ega puidus olevaid metallist kinnitusdetaile; peavad hästi puitu imbuma; antiseptikut ei tohi vesi puidust kergesti välja uhtuda; ei tohi olla inimesele ohtlik; ei tohi olla ebameeldiva lõhnaga; puidus peab mürgisus säilima võimalikult kaua; antiseptik ei tohi puitu tugevalt määrida. 36 Antiseptikud võib jagada 4 rühma: Vees lahustuvad antiseptikud. Need on enamasti pulbrid, mis on
annaabi.ee 
