kaasa surmanuhtluse - 1935. aastal kuulutas roomakatolikukirik More'i pühakuks William Shakespeare (1564-1616) - aegade kuulsaim kirjanik - Inglismaa sonetid; arutleb selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu - ''Romeo ja Julia'' - ''Hamlet'' - näitekirjanik PRANTSUSMAA: Francois Rabelais (1494-1553) - humanismi tähtsaim esindaja - munk, arst, kirjanik jne - mungana luges salaja antiikteoseid, mis viisid humanismiideede juurde - tõi huumori ja satiiri tõsikirjandusse - Groteski (jämekoomiline kujutlusviis, vastandikud nähtused) looja - ''Gargantua ja Pantagruel'' esimene uue aja romaan, groteskne ja kirev lugu folkloorse algupäraga hiidude tegutsemisest HISPAANIA: Miguel de Cervantes (1547-1616) - ''Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast'' rüütliromaanide paroodia - tõrjus välja rüütliromaani
Kirik lõhenes lõplikult siis kui paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. Läänekirik ehk roomakatoliku kirik ja idakirik ehk kreekakatoliku kirik eh ortodoksi kirik. Haridus ja vaimuelu kanti edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofiat. Hakati õpetama grammatikat, retoorikat, õigusteadust, filosoofiat. Talupojad olid kirjaoskamatud, kui linnades levis kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstidena kasutati antiikteoseid, mida kirjutati ka ümber ja uuriti põhjalikult. Hagiograafi ehk pühakute elulood. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vana-Vene riigi teke Dnepri keskjooksul elanud karjakasvatajates idaslaavlased hakkasid järk-järgult elama asuma soomeugrilaste aladele. Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid rajama oma tugipunkte slaavlaste asulatesse. Sellega seoses olid slaavlased kutsunud varjaage end valitsema. Nii see läkski ja algse valitseja Rjuriku kaaskondlane Oleg pani aluse Vene riigile
Vaimulikud mood. 1. seisuse, keskajal oli kirik oluline kult. kaitsja ja säilitaja. Vaimulikud olid kirjaoskajad enamasti. Kloostrid jagasid haridust enne linnade teket. Seal õp. Enamasti tulevased vaimulikud. Arh andis eeskuju kogu muule arh. Olid kõrgemaid linnas. Aitasid säilitada ka antiikkultuuri pärandit, sest kloostrid kirj. Ümber antiikteoseid, aga muidugi filtreeris. 7561870 kirikuriik.. konstantinoopoli kinkekiri 18. Võimuvõitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Investituuritüli 10. sajandil sai prl Cluny kloostris alguse kiriku uuendusliikumine, eesmärgiks vaimulik võim tuleb seada kõrgemale ilmalikust. Mitmeid reforme nähti ette: taheti kiriku prestiiti tõsta Range tsölibaat Tuleb lõpp kirikuameti ostulemüügile 10. saj hakkas paavsti nim. Ametisse SaksaRo keiser
Tähtsamad valitsejad: Basileios II- alistas bulgaarid, lasi 15000 sõjavangil silmad peast torgata. Justinianus I Suur- vallutas barbarite käest Itaalia ja Põhja-Aafrika tagasi; riigi I kõrgaeg. Lasi ehitada Hagia Sophia katedraali, seda ümbritses 13 km kaitsemüür. Corpus Juris Civillis- Rooma tsiviliseaduste kodifitseerimine. Koolides õpetati grammatikat, retoorikat, aritmeetikat, muusikat, filosoofiat. Kõrgkool Konstantinoopolis. Keisri õukonnas ja kloostrites kopeeriti antiikteoseid, koostati teatmeteoseid (geograafia, astronoomia, meditsiin). Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4.ristisõjas. Kyrillos ja Mathodis levitasid õigeusku Ida-Euroopas. Islam ja Araabia kalifaat. Prohvet Muhamedi elu põhimomendid, islamiusu põhidogmad ja levik. Koraan, mošeed, medresed, karavanseraid. Kaaba tempel, Kaljumošee. Kuidas laienes Araabia kalifaat, millised olid tähtsamad linnad. Millised olid araablaste kultuurisaavutused: tähestik, arstiteadus,
Kõik moslemid sunnat ei tunnista. Neid, kes tunnistavad, nimetatakse sunniidideks, teised siiidid. Sariaat on koraanile tuginev õigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on andnud: 1. sõnavara Euroopale (otse araablastelt) 2. numbrisüsteem ja arv 0 India kaudu Euroopale 3. tõlkisid antiikteoseid araabia keelde, siis tagasi kreeka keelde 4. malemäng India kaudu Euroopale 5. muinasjutud pärslaste kaudu Euroopale 6. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass Hiina kaudu Euroopale 7. meditsiinis Ibn Sina teosed, koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 8. koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles
Kristlik kirik on raamatukirik, põhineb kirjalikul traditsioonil. Varasemal keskajal polnud näiteks mille peale kirjutada. Pärgament eriliselt pargitud lamba/vasika nahk on kallis! Materjali polnud raisata, kirjutati seotud kirjas (kursiiv kirjas ning lühenditega). Hiliskeskaja kirja raskem lugeda, sest seal rohkem lühendeid. Pärgamenti sai uuesti kasutada kui vana tekst maha nühkida nahalt. Tänapäeva teadus lubab kustutatud kirja lugeda leitud antiikteoseid! Koodeksid ehk raamatud tänapäevasel kujul. Info palju kiiremini leitav (järjehoidjad). Konvoluut eri tööde ühtede ja samade kaante vahele kokkuköitmine. Hiliskeskajal kirjalik materjal paber, Õhtumaal 13. sajandil kasutusel mustandid. Tänu paberile kirjutiste maht kasvab. Kirjaoskus vaimulike amet. Lõid traditsiooni, kuidas peab kirjutama. Kirjasõna kubiseb topostest ehk kohtadest (common place) mõtteväljendus skeemid, mis korduvad teosest teosesse
vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, mis on jumala looming. Teose lõpust jääb kõlama panteistlik (jumalat elukõiksusega samastav) filosoofia. See oli teedrajav romaan, sest ükski varasem romaan ei olnud ühiskonna madalat klassi nii ulatuslikult käsitlenud. See on kelmiromaani eelkäija. F. Rabelais oli 15.16.saj Euroopa renessansiajastu suurkirjanik. Sündis provintsiadvokaadi perre. Nooruses oli munk kloostris, kus salaja luges antiikteoseid. Pärast kloostrit pääsemist hakkas suhtlema humanistlike ringkondadega, õppis ülikoolis arstiks ja hiljem tegutses arstina ja luuletaja sekretärina. Sealt saigi tõuke peateose ,,Gargantua ja Pantagruel" kirjutamiseks. Rabelais kasutas teostes panteistlikku filosoofiat, mõistes inimelu pea ainult materiaalse ja bioloogilise nähtusena. Rabelais' materialistlik ja vabamõtteline elukäsitus kutsus peagi esile Pariisi ülikooli usuteaduskonna nördimuse. Jäi kuninga soosingust ilma
oli luuletaja ja väga teatraalne naine, väga ekstravagantne oma kommetes ja rõivastes. Kui sünnib Wilde, kuna ema ootas tema asemel tüdrukut, siis riietas teda väga pikka aega tüdruku riietesse. Püüab pikka aega seletada Wilde homoseksuaalsust. Ema on see, kelle salong, kus loetakse kirjandust, luuletusi, kust käivad läbi kõik kuulsused. Väga haritud naine, õpetab oma pojale kõige muu kõrval ka vanasid keeli. Varases teismeeas loeb antiikteoseid originaalkeeles, valdas nii kreeka ka ladina keelt. Iidne Hellas selline ilu ja harmoonia ülim kehastus. 1874-1878 õppis Oxfordi ülikoolis, seal tuntud oma antiikfilosoofia ja kunsti teadmiste poolest. Küll aga tekitas võõristust kaasõpilaste seas oma riietuse ja käitumise poolest. Oleks võinud saada tuntud teadlane, teatas, et tema on hoopis esteetika apostel. Riietus väga ekstravagantselt,