Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX
Sümboolselt tähendas see seda, et surm on kõikjal. On ka ideaalmaastiku kui eraldi zanri looja. Seda tunti juba ka renessansskunstis väljamõeldud maastikku kasutati taustana. Teeb suuri maastikumaale. Maastikumaale tehti ATELJEEDES, õues vaid piirjooned!!! Harva on tema maastikumaalidel inimkujud e stafaazid, kui siis antiikkangelased = heroiline maastik: 4 maalist tsükkel "Neli aastaaega". Lorrain Ideaalmaastiku suurim meister. Kujutas ainult väljamõeldud maastikke. Heroiline maastikumaal oli nõrkuseks. Paljudele ideaalmaastikele on iseloomulik üks võte nurkades kulissid (puudesalud, ehitised vms), mille tagant avaneb lai vaade merele või mäele: "Hommik sadamas", ,,Delfti vaade" kuulsa Apolloni templiga.
lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid . Barokkooperil oli palju eeskujusid ja nendeks olid:vanakreeka dragöödia,liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Barokkooperit iseloomustab: Suurejooneline lavakujundus, uhed kostüümid, lavaefektid. Peategelasteks olid ülikud või antiikkangelased, kes esitavad virtuoosseid aariaid. Naiste rolle laulsid tavaliselt kastraadid. Keskaja ja baroki võrdlus Keskaja muusika: · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks · Valitses vaimulik muusika · Muusika on liturgia osa · Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr) · Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega
Eriti sünge on tema ofordisari ,,Sõjakoledused". · Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks. Diktaatorliku mõju sai kunstiküsimustes Charels le Brun, kes oli V. Lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. · 1666 asutati Prantsuse Akadeemia Roomas. · Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus tegutsevad antiikkangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. · Caude Lorrain. Arendas maastikumaali stiili edasi ja lõi uue kompos.skeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissitaoliste massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusse. Tema laad on maalilisem ja barokklikum kui P., kuid ikka selge ja ülevaatlik. · Portreemaal, õukond soovis , et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes
tunded olid ebasoosingus. Palju kasutati antiigi eeskuju. Kogu draama kirjandus pandi kindlatele alustele, töödeldi Aristotelese teatriteeoria reeglite kogumikuks. Näidendis: o Kolme ühtsuse reegel (aeg, koht, tegevus). Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelaskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed. o Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. o Värsimõõduks oli aleksandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. o Näidendis pidi olema 5 vaatust. Luules puhtad riimid, ranged vormid. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas
korrapärane, tunded olid ebasoosingus. Palju kasutati antiigi eeskuju. Kogu draama kirjandus pandi kindlatele alustele, töödeldi Aristotelese teatriteeoria reeglite kogumikux. Kolme ühtsuse reegel (aeg, koht, tegevus). Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed. Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. Värsimõõdux oli alexandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. Näidendis pidi olema 5 vaatust. Moliére (JeanBaptiste Poquelin) Majanduslikult kindlustatud, kuna isa ostis endale ordinaarse tapetsiiri ameti. 1637 andis M
poolt, ning sellest, et rahvas tuleb nõiduse unest vabastada. Kuulutab, et see aeg ei ole enam kaugel. ÕES tegevuse raames hakkab kujunema ka Kalevipoja idee. Idee autor on paljuski Faehlmann ise. Mitte ei tegele vaid Kalevipojaga, vaid püüab eestlastele kunstmuinasjutte, -mütoloogiat luua. On kogunud ka folkloori, sealt saanud oma muistsetele kangelastele sisu. On pöördunud ka naabermaade poole (Soome mütoloogilised tegelased ning antiikkangelased, et nende isikuomadusi, saatusi ja saavutusi eesti muinaskangelastele külge pookida). Tegemist eesti kunstmuinasjuttudega, mis vormistatakse kõik saksa keeles. Ette kanti esialgu just ÕESis. 1839. aastal kõneõhtutel võetakse Kalevipoja teema üles, mitte ainult Faehlmann üksi, vaid ka teised aitavad ta tulevase eespose piirjooni paika panna. Seltsi juures on teisigi tegelasi. Üks, kes aktiivselt ÕESis kaasa lõi, oli Kreutzwald.
Need pidid lähtuma põhimõttest, et kõige tähtsam on õpetlikkus ja moraal, selge, väga korrapärane, tunded olid ebasoosingus. Palju kasutati antiigi eeskuju. Kogu draama kirjandus pandi kindlatele alustele, töödeldi Aristotelese teatriteeoria reeglite kogumikux. Kolme ühtsuse reegel (aeg, koht, tegevus). Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed. Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. Värsimõõdux oli alexandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. Näidendis pidi olema 5 vaatust. 2. Moliere'i elu ja looming Moliere (1622-1673) Klassitsistliku Prantsusmaa üks suuremaid komöödiakirjanikke oli Jean-Baptiste Poquelin ehk MOLIÉRE. Ta tundis juba varasest peale huvi teatri vastu
annaabi.ee 
