Kunstnike eesmärgiks oli inimeste hingeelu avamine. Näiteks Jan van Eyeck maali Genti altar piiblitseenid on muudetud elavaks, nagu käegakatsutavad. Ning tema ruumikujutus oli väga profsesionaalne. Kesk Euroopas levis ka trükigraafika, trükiti ka pilte. Prantsuse kunstnikud olid silmapaistvalt iseseisvad portreekunsti. 5.Iseloomusta renessanssarhitektuuri Itaalias ja Prantsusmaal. Millised olid sarnasused ja erinevused keskaja ja antiikarhitektuuris? Itaalia arhitektid olid paremini koolitatud, nad reisisid ka Prantsusmaale ja seega, see mõjutas Prantsuse arhitektuuri. Itaalias levisid eelkõige palazzod ehk paleed. Need olid kolmekorruselised koos siseõuega. Katus oli madal. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund
pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid. Brunelleschi arhitekt ja skulptor. Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel, Firenze Leidlaste Kodu. Chiberti skulptor. Kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed nn ,,Paradiisi väravad", mis läigivad nagu oleks kullast(28 reljeefi). Reljeefidel on kujutatud piiblistseene. Donatello skulptor. Püstitas esimese uusaegse ratsamonumendi ,,Gatamelata" Padovas Veneetsia palgasõdurite
Ehitati algselt Vana-Roomas, elementi kasutati eriti renessanss- ja klassitsistlikus stiilis. · Horisontaalsus Renessanssi ajal tekkis antiigi eeskujul horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. · Rustika rohmakalt (talupoeglikult) tahutud esipinnaga kantkividest e kvaadritest seinamüür. Saanud alguse antiikarhitektuuris, puhkes rustika kasutamine õitsele vararenessansis ja oli soositud ehitusvõte (peamiselt soklikorruste, nurkade ja portaalide kujunduses) kuni historitsismini. · Tsentraalperspektiiv lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. II Kirjuta, mida tead järgnevate kunstnike kohta ja too näiteid nende loomingust
kirikuhoone külge liidetuna. kabelitepärg — poolringis ümber kooriruumi paiknevad kabelid, mis avanesid kooriruumi poole; esinesid peamiselt prantsuse keskaegsetes katedraalides. kapiteel — samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa, millele toetub talastik, käär või võlv kardinal — katoliku kiriku kõrgem ametikandja. karütatiid — pikas rõivas naise kujuline skulptuursammas, mida peamiselt antiikarhitektuuris käsutati tavalise samba asemel. katakomb — maa-alune käik või ruum, mida varakristlased kasutasid matmispaigana ning kogunemiskohana. katedraal — peakirik; Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal piiskopikiriku nimetus; sama mis Saksamaal, Baltimaades ja Itaalias toomkirik, Lõuna-Saksamaal münster. keldid — roomlastel gallialased; rühm rahvaid ja hõime, kes eelajaloolisel ja antiikajal asusid mitmel pool Lääne- ja Kesk-Euroopas, segunesid roomlastega
hammas-, kaar-, siksakfriis jt. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) Karniis ehitise (sh templi) seina ülaosast eenduv horisontaalne liist, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. Karniis on ehitatud ahitraavi ehk rõhttala külge ja asub friisi peal. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) 7 Frontoon antiikarhitektuuris dekoratiivne viil (vt tümpanon), mis ehiti sageli skulptuuride, ornamendi või muu dekooriga. Kuju järgi eristatakse kolmnurk-, murd-, astmik-, segment- jm frontoone. Alates renessansist kasutati frontooni fassaadi eenduvate osade, akende ja uste kaunistamiseks. Esineb ka sisearhitektuuris ja mööblikunstis. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures ja pilti termini ,,tümpanon" juures) Kannelüürid kitsad teravate äärtega püstloodis ehisvaod, mis liigendavad samba tüvest
Uksed (portaal) asusidmõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid piilarid (mitte samabad, nagu antiikajal) (võisid olla ümmargused, neljatahulised jne). Põhimõttelist erinevust samba ja piilari vahel pole. Sambaks tavatsetakse nim. ainult selliseid tugesid, nagu need esinesid antiikarhitektuuris (baasi ja kapiteeliga). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis paksu müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim. trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basilikaalseülesehitusega kiriku kesklööv olla olla seestpoolt
Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici Palazzo Medici Antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid, kuldlõige: terviku suhe suuremasse osasse = suurema osa suhe väiksemasse osasse. Levisid antiiksed joonia, korintose ja dooria sambad, poolsambad, pilastrid, viilud akende & uste kohal, fassaadi ülaosa kaunistas friis. Dekoratiivsus. Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see muutis ehitise pidulikumaks ning rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Antiikeeskujud kirikuehituses
Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi, mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel joonia sambad ja kolmandal korintuse sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid. Colosseumi interjöör koosnes areenist ja selle põrand oli kas puidust või trambitud liivast. Kirjelda basiilikat! Rooma antiikarhitektuuris mitmelööviline hall, mida kasutati ilmalikel eesmärkidel nt turuhoonena Kirjelda Panteoni! Rooma Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel ühendab endas nii etruskide pärandit kui roomlaste ehitustehnika uuendusi. Panteoni puhul oli väga tähtsal kohal just sisevaade, 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5 meetrist ruumi. Panteoni kuppel toetub võimsale silindrikujulisele kuue meetri paksusele telliskivimüürile. Seest näeb Panteon välja nagu ümmargune saal, mis toetub 18
Siis muudeti Prantsuse suurmeeste matusepaigaks. Pariisi linna sümboliks on saanud suur Tähe triumfikaar Champs-Elysees` tänaval. See püstitati Napoleoni võitude auks, arhitekt Chalgrin. Kõige suurem triumfikaar, kuigi kõigest ühe kaarega. Triumfikaare alla on paigutatud Tundmatu Sõduri põrm. Seal tähistatakse I maailmasõjas saavutatud võitu, põleb igavene tuli ja korraldatakse paraade. Antiikarhitektuuris oli suur tähtsus matemaatilistel suhetel (order). Arhitekt Claude Nicolas Ledoux pöördus juba 18. saj. lõpus puhaste geomeetriliste vormide poole. Loobus kaunistustena isegi sammastest. Tol ajal olid tema projektid nii radikaalsed, et jäid enamasti teostamata: soolakaevanduste juurde projekteeritud Chaux` linn, kus kõik ehitised lähtuvad kuubi, kera või silindri kujust. Ledoux on aga ehitanud Vidette`i vahtkonnahoone: -kujuline ja II korruselt muutub
annaabi.ee 
