Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suuruse...
Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
· Virulentsus mikroobi patogeensuse aste, mikroobide elutegevust mõjutavad keskkonna: kõrge tempratuur, valgus, kuivus = takistavad arengut. · Toksigeenus mikroobi omadus toota toksiine ehk mürke. 1. Eksotoksiinid mürk organismist välja 2. Entotoksiinid mürk jääb kehasse Eksotoksiinid: Toodavad ümbritevasse keskkonda: tugev toksilisus, mikroobid on spetsiifilised, antigeensus kutsub esile kindlate antikehade tekke. Entotoksiinid: Vähem toksilised Toodavad mürke enda sisse Puudub valikuline spetsiifiline toime Toime avaldub üldmürgitusnähuna Ei ole immunseid omadusi · Resistentsus mikroobi vastupanuvõime antibiootikumile või muule kemmilisele ainele. 1. Vähe vastupidavad mikroobid nt. leetriviirus 2. Keskmise vastupidavusega elavad nädalaid või kuid (nt. kõhutüüfus,...
Hapteenid. Antigeenid on ained, mis tunnevad ära B-rakkude immunoglobuliinseid retseptoreid (BCR) või T-raku retseptorit (TCR) kompleksis koesobivusantigeeniga (MHC). Antigeeni molekuli omadused v iseärasused määravad ära, kas immuunsüsteem aktiveeritakse või kas antigeen tuntakse ära B- või T rakkude poolt. Peremehe bioloogiline süsteem määrab omakorda ära, kas BCRi või TCRiga interakterunud antigeen kutsub esile immunvastuse. Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda antikehadele või TCRiga. Antigeen on seega igasugune substant, mis seondub antikehaga. Immunogeen on antigeen, mis tekitav immuunvastuse. Reeglina on nad makromolekulid. Kõik immunogeenid on ka antigeenid, aga vastupidine väide ei pea paika. Immunogeensus ei ole antigeenile kaasaantud omadus vaid sõltub teda mõjutatavatest teguritest ja selle bioloogilise süsteemi (organismi) omadustest, kuhu ta sisse tungib. Immunogeensus...
Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui p...
Kui B-rakk interakteerub edukalt Th- rakuga, jäävad nad kontakti mitmeks tunniks, muutudes täielikult aktiveerituks ja saades signaale, mis indutseerivad B-raku jagunemist. Mõned aktiveeritud B- rakud diferentseeruvad otse antikeha tootvaks rakuks (plasmarakuks), kuid osad taassisenevad folliiklisse, et moodustada GC. 7. Immunogeensus versus antigeensus . Mis teeb antigeenist immunogeeni? Adjuvandid ja miks neid kasutatakse. Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda BCR-i või TCR-iga (hoolimata kas immuunvastus järgneb). Immunogeensus- võime esile kutsuda spetsiifilise immuunvastuse (humoraalse või rakulisel tasandil). Antigeenid- ained, mis seonduvad antikehadega. Immunogeenid need antigeenid, mis tekitavad immuunvastuse. Head immunogeenid on reeglina makromolekulid (valgud ja suhkrud)....