arenemisjärkudesse; 3) lihtne manustamine; 4) suur kemotarapeutiline indeks; 5) odav ja kättesaadav. anthelmintilised kriteeriumid -- dehelmintiseerimise tulemuste hindamine. antiparasiitne immuunsus (kr. anti -- vastu + parasiit; ld. immunis -- vaba millestki). On suunatud parasiitide vastu. Takistab parasiitide tungimist peremeesorganismi ning nende arenemist ja elutegevust peremehes. Vt. ka immuunsus. antroponoosne parasitoos (kr. anthropos -- inimene + nosos -- haigus; parasitoos). Ainult inimesi tabandav parasitoos. antropozoonoosne parasitoos (kr. anthropos -- inimene + zoon -- loom + nosos -- haigus; parasitoos). Inimesele ja loomadele ühine (või ka inimeselt loomadele edastatav) parasitoos. Vt. ka zoonoosne parasitoos. arahnoloogia (kr. arachne -- ämblik + logos -- mõiste, käsitlus). Zooloogia osa, mis uurib ämblikulaadsete (Arachnoidea) klassi lülijalgseid. Parasiitsed ämblikulaadsed on enamasti
11 Jacques DEMORGON, « Langues et cultures comme objets et comme aventures : particulariser, généraliser, singulariser », Études de Linguistique Appliquée n° 140 octobre-décembre 2005, pp. 395-407. Voir aussi, du même auteur, deux de ses ouvrages qui nous intéressent directement ici, comme on peut s'en rendre compte à la seule lecture de leurs titres : Complexité des cultures et de l'interculturel (Paris : Anthropos, 2000, 332 p.) et Critique de l'interculturel. L'horizon de la sociologie (Paris : Economica/Anthropos, 2005, 222 p.) http://www.christianpuren.com/mes-travaux-liste-et-liens/2013b/ Page 6 sur 9 Christian PUREN, « La compétence culturelle et ses composantes » Ainsi, on comprend mieux l'erreur de ceux qui misent sur l'interculturel comme solution. [..
olemine, milleks rõhutada siinkohal pärinemist Maarjast, Joosepist või Taavetist. Seoses Jumala Poja käsitlusega leidsid patristlikud uurijad, et väljend „Inimese Poeg“ on vajalik, et 1 rõhutada Jeesuse kahetist loomust: jumalikku ja inimlikku. Huvitav oleks ehk märkida, et inglisekeelne „son of man“ on sooliselt kallutatud, samal ajal kreekakeelne „anthropos“ võib osutada ka naisele, mistõttu peeti täiesti adekvaatset võimalikku refereerimist Maarjale. 2 Alles 16. sajandil vaidles Erasmus sellele ideele vastu, näidates, et kreeka tekstis välistab meessoost artikkel viitamise Maarjale.3 John Bowmann (1989) seob messiaanliku tähenduse ja põlvenemise teema kokku oma idees, et Jeesus viitas selle väljendiga endale kui Aadama pojale, sest juudid uskusid, et Aadama vaim on osa Messiasest
"The Wisdom of Animals." Newsweek 23 May 1988: 52-59. (The name of an article is in quotation marks, the name of magazine is underlined and the date of publication is given, also pages which show the beginning and the end of the article.) Mountjoy, Paul T., and Alan G. Lewandowski. "The Dancing Horse. A Learned Pig, and Muscle Twitches." Psychological Record 34 (1984): 25-38. Sebeok, Thomas A. "Clever Hans and Smart Simians." Anthropos 76 (1981): 89-165. _ _ _. "Semiotics and Ethology." In Sebeok and Ramsay 200-31 (we do not repeat the same author use 3 dashes, and because there is only one author we put a full stop after those 3 dashes.) _ _ _, and Alexandra Ramsay, eds. Approaches to Communication. The Hague: Mouton, 1969. (eds. is shortened from "editors") etc. (see Copy 1 (p. 228-229)
algataja pool. Pooldas karmi karistust eksimuse korral. Prantsuse revolutsioon (1789) vana poliitilise süsteemi ja sotsiaalse korra kukutamise kuulutaja. Ühiskonnast tulenevad eesmärgid hakkasid kajastuma pedagoogikas. Põhiidee: vabadus, vendlus, võrdsus. Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule. (Vaimu)haigeid hakati tunnistama haigetena. Filantropistid 18.sajandi viimasel veerandil. Pedagoogiline suund Lääne-Euroopas. Phileo armastan, anthropos inimene. Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta. Senine haridus on liiga elukauge. On kuus põhiemotsiooni (rõõm, kurbus, üllatus, viha, hirm, vastikus) paljud tunded koosnevad erinevatest emotsioonidest. Emotsioonid vs tunded. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane. Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu. Käsitles
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid.
inimsuhete vahel. Claude Lévi-Strauss on selgitanud, et antropoloogia uurib seda, kui erinevad võivad inimesed olla ja püüab leida sarnasusi erinevate ühiskondade vahel. Antropoloogia uurib suuri küsimusi, jagades need samal ajal väikesteks osadeks. Peaaegu kõiki sotsiaalseid süsteeme on võimalik uurida antropoloogiliselt. Kaasaegsed süsteemid aitavad kaasa uuringutele. ANTROPOLOOGIA KONTUUR Antropoloogia tuleneb kreeka keelest. Anthropos + logos = inimene + põhjus. Seega antropoloogia tähendab põhjusi ja teadmisi inimeste kohta. Sotsiaalantropoloogia tähendab teadmisi inimeste kohta ühiskonnas. Kultuuriantropoloogia tähendab teadmisi inimeste kultuurist. Suhe kultuuri ja ühiskonna vahel: Kultuur kirjeldab omandatud kognitiivseid ja sümboolseid aspekte olemasolu kohta. Ühiskond kirjeldab sotsiaalsete organisatsioonide seotust inimeste eluga, võimusuhteid ning vastastikuseid seaduspärasusi