Ehitise analüüs Hagia Sophia kiriku arhitektideks olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest Kirkiku asukohaks on Istanbul (kunagine Konstantinoopol), mis rajati 1000 aastat kesval Bütsantsi perioodil ehk aastatel 532- 537 pKr. (üpris kiiresti, umbes viie aastaga) Kirik, mis valmis Bütsantsi keisri Justiniainus I (527- 565 a.) käsul, peale Rooma keisririigi pealinna üleviimist Roomast Konstantinoopolisse aastal 330. Legendi kohaselt olevat keiser Justinianus I sellist kirikut näinud öösel unes. Sääjärel oli ta andnud tõotuse, et ehitab
kreekakatoliku kiriku keskuseks, kahtlemata üks kauneimaid pühakodasid kristlikus maailmas. Mõned on nimetanud seda isegi kaheksandaks maailmaimeks. Pärimuse järgi hüüatas Justinianus I esimest korda kupli all jalutades: "Saalomon, ma olen sinu üle võidu saavutanud!". Marmorsambaid võrdles ajaloolane Prokopios lilli täis aasaga ning 987. aastal kirikut külastanud Kiievi vürsti Vladimiri saadikud arvasid: "Me ei teadnud, kas olime taevas või maa peal!" Arhitektid olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest, peakirik valmis suhteliselt kähku, umbes viie aastaga. Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana. See kirik pakub suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist (tsentraalehitise põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; sellised
Hagia Spohia peakirik. Kirikutest oli kõige suurejoonelisem Hagia Sophia, ehk Jumala Püha Tarkuse peakirik. Nika ülestõusus ajal põles maha keiser Constantiniuse ajal püstitatud Sophia kirik, ning Justinianus andis käsu püstitada ahervaremete kohale veelgi suurem ja uhkem jumalakoda, millel ei oleks võistlejat kogu maailmas. Uue kiriku püstitamisel töötas 10 000 ehitajat kuus aastat. Hagia Sophia projekteerisid Kreeka arhitektid ja matemaatikud Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Neil tuli 32-meetrilise läbimõõduga kuppel püstitada ristkülikukujulistele müüridele nii, et kupli tipp asuks 55m kõrgusel põrandast. Kupli alumist serva übritses 40 aknast vöö. Räägitakse, et 27. detsembril aastal 537, kui keiser Justianius sissepühitsemistalitluse puhul esmakordselt astus vastvalminud kirikusse, olevat ta käsi kokku lüües hüüdnud:''Saalomon! Ma trumpasin su üle!'' ( X sajandi e.m.a valitsenud Iisraeli ja Juuda
Justinianusel läks korda ülestõus lämmatada ja nii andis ta käsu ehitada kiriku ahervaremet kohale veelgi uhkem jumalakoda. Uue kiriku püstitamisel töötas 10 000 ehitajat kuus aastat. Kiriku ehitamisel ei hoitud raha kokku. Siseviimistlusel kasutati palju marmorit, mida saadi kivimurdudest ja antiikhoonetest. Riigikassa andis suurtes kogustes väärismetalle, vääriskive ja elevandiluud. Hagia Sophia projekteerisid kreeka arhitektid ja matemaatikud Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Kõige kaunimad olid aga just öised jumalateenistused, kui kiriku keskosa valgustas 6000 õlilampi. Kiriku konstruktsioon õnnestus nõndavõrd hästi, et pidas vastu kõigile Konstantinoopolit vapustanud maavärinatele. Pärast Konstantinoopoli langemist 1453. a. Muutsid türklased peakiriku oma peamoseeks ja ehitasid hoone ümber neli palvetorni- minaretti. 1934. a. Avati Hagia Sophia turistidele muuseumina. Hagia Sophia
8. Kas tead riigipead, kes oli ühtlasi ka arhitekt? 9. Kes või mis päästis Rooma Panteoni? 10. Kes suurtest renessansimeistritest on maetud Rooma Panteoni? 11. Millisel euro paberrahal on logoks rooma kunsti sümboolika? 8. HAGIA SOPHIA KIRIK ISTAMBULIS (6. saj.) Hagia Sophia uuskreeka keeles püha tarkus. Hoone tellis keiser Justinianus I1. Legend pajatab, et ta näinud seesugust hoonet unes. Kiriku projekteerisid tema kirjelduste järgi arhitektid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Hoone ehitati aastail 532 537. Hagia Sophia kirik on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid on saavutanud harmoonilise terviku. 1453. a. vallutasid türklased Konstantinoopoli. Nüüd nimetati linn ümber Istanbuliks, kirik muudeti moseeks2 ja lisati minaretid3, mis kristlaste silmis moonutavad hoone kaunist siluetti. Tänapäeval on Hagia Sophia kirik muuseum. NB! Suurenda pilte!
476. aastal. Ida-Roomast e Bütsantsist kujunes 6. sajandiks võimas impeerium, millele oli määratud ligi tuhande aasta jooksul läbi elada mitmeid tõusu- ja languseperioode, kuni ta 1453. aastal lõplikult türklastele alistus. Bütsantsi arhitektuuris ühinesid harmooniliseks tervikuks Lääne ja Ida kultuuritraditsioonid, ehitus- ja kaunistusvõtted. Ajastu ehitusmälestisi: Hagia Sophia peakirik Konstantinoopolis 6. saj(arh. Anthemios Tralesest ja Isidoros Mileetosest) St Apollinare Nuovo Ravennas 6. saj St Apollinare in Classe Ravennas 6. saj San Vitale kirik Ravennas 6. saj Džami kirik Konstantinoopolis 9. saj Hosios Lucase kloostri kirikud 11.–12. saj Apostlite kirik Salonikis 14. saj Ehitustüübid: Pikihooned (basiilikad ja kodakirikud). Tsentraalehitused (kabelid, ristimiskojad, ristkuppelkirik). Kuppelbasiilika
palju ka põletatud tellist. Interjöörid on rikkalike mosaiikkaunistustega või marmortahveldisega., palju kasutatakse kulda. 9.sajandist alates jälgitakse kirikute kaunistamisel ühtset kaanonit.. Sakraalehituste rohkusega paistis eriti silma Konstantinoopol. Kristliku kultuuri õitseajal olevat selles linnas olnud üle 250 kiriku ja 120 kloostri. Selles linnas asub ka bütsantsi arhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis Hagia Sophia peakirik (532.-537.a., arhitektid Anthemios Trallesest ja Isidoros Mileetosest). Hagia Sophia loomisel lähtuti ideest ühendada Rooma Maxentiuse basiilika suurus ning Rooma Panteoni kupli suurejoonelisus. Hoone mõõtmed on 75,5 korda 70 m, siseruum on sammastega jaotatud kolmeks lööviks, selle keskel aga on neli 23 meetri kõrgust pülooni, millele toetub kerajate siilude e. viklite abil 32 meetrise läbimõõduga kuppel. Keskruum jätkub idas ja läänes poolkuplitega, millesse
annaabi.ee 
