Richard Strauss on loonud selle müüdi alusel ooperi. Teeba kuninga tütar SEMELE sünnitas Zeusile DIONYSOSe - tulevase veinijumala. Järgides talle amme kujul ilmunud armukadeda Hera nõuannet, soovis Semele Zeusilt, et see näitaks end talle oma tõelisel kujul. Zeus, keda kohutas lubadus iga Semele soov täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis Dionysost oma reide õmmelduna tulest välja. Herakles maadlemas Antaiosega. Üpris pikantne, kuid kurva lõpuga lugu juhtus Artemist saatva nümfi KALLISTOga, kes nagu Artemiski tõotas igavesti neitsiks jääda. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase. Karistuseks
õlgadele, et lihtsam oleks hoida. Atlas oli nõus ning seejärel Herakles võttis õuned ja põgenes. 12) Pidi tooma allilmast kolme peaga koera Kerberose. Hades andis selleks nõusoleku tingimusel, et Herakles ei kasuta relva. Herakles ei kasutanudki, vaid kandis kätel allilmast Mükeeneni. Eurystheus ei soovinudki looma enesele jätta ja vägilane pidi selle tagasi viima. Heraklesel tuli veel ette võitlus Antaiosega, kes oli vägev gigant ja maadleja ning sundis teisi temaga võitlema, seades tingimuseks, et võidu korral võib ta kaotaja tappa. Herakles võitis teda ja tappis ta ise hoopiski. Ta võitles ka jumal Acheloosega, sest Acheloos armastas neidu, keda Herakles tahtis nüüd naiseks võtta. Herakles tappis ta ära ja sai Deianeira omale naiseks. Ta rändas paljudel maadel ja sooritas ohtralt muidki vägitegusid. Troojas päästis ta neiu, keda ootas samasugune saatus nagu Andromedatki
11. Tuli röövida hesperiidide õunad. Hesperiidid olid nümfid, kes valvasid jumalate aeda, mis asus kohas, mida ei tohtinud teada ükski surelik. Seal peitis Hera kuldseid õunu, mis ta oli saanud Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Ta pani need mulda ja neist sirgusid õunapuud, mis kandsid kuldseid vilju. Peale nelja nümfi valvas aeda ka sajapäine draakon. Herakles käis läbi kogu Araabia poolsaare ja Põhja-Aafrika. Liibüas kohtus ta vägilase ANTAIOSega, kes oli Gaia ja Poseidoni poeg. See mees sundis kõiki, kes tema maale saabusid, endaga maadlema. Kui ta ise võitluses alla jääma kippus, sai ta emakeselt maalt (Gaialt) iga kord uut jõudu. Herakles tõstis aga Antaiose õhku ja kägistas ta surnuks. Ka seda stseeni kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo. Sama kunstnik tegutses ka pisiplastika alal. Bargello Muuseumis Firenzes on temalt sama stseeni kujutav pronksfiguur. NB! Suurenda pilte! a) Antonio del Pollaiolo
Ateenasse kaasa. Delfi oraakel arvas, et H on vaja puhastust, nii et ainult kohutav karistus võis H kuritegu lunastada. Oraakel käskis H'l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu). Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema. Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus. "OIDIPUS" Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed.
Joonis 4 Herakles Prometheuse maksa, ja vabastas inimeste eest kannataja. Oma rännakute aegu Kaukasusest kuni Hispaaniani purustas Herakles tõkke Vahemere ja Atlandi ookeani vahel: osa kive heitis ta Hispaania poolele, teise osa Aafrika poolele. Nõnda tekkisid kaks suurt kaljut, mida kreeklased nimetasid "Heraklese sammasteks" (praeguse Gibraltari väina juures). Hispaaniast suundus Herakles Liibüasse (Aafrikasse). Siin kohtus ta kuulsa ja võitmatu kangelase Antaiosega. Muistendi järgi oli Antaiose merejumala Poseidoni ja maa jumalatari Gaia poeg. Iga kord, kui Antaiosel võitluses vastasega tuli kitsas kätte, puudutas ta maad. Emakese- maa käest sai ta uut jõudu juurde, muutus võitmatuks ja hävitas iga võõra, kes tuli tema maale. Kuid Antaiosel oli nõrk koht - oht saada mingil viisil lahutatud emakesest- maast. Seda nimelt võttis arvesse ka Herakles, kui ta kohtas Antaiost. Võitluses selle kuulsa kangelasega kiskus
kavaldas A üle: palus A'd et too võtaks taeva korraks oma turjale, et H saaks panna padja oma õlale. Nii saigi, H võttis õunad ja kadus. 12. Kõige raskem töö: H pidi ära tooma 3pealise Kerberose. Ta päästis ka Theseuse `unustuse istmelt'. H tohtis kas ainult kätejõudu. Ka pidi ta pärast koera tagasi viima, kuna E ei tahtnud teda endale jätta. Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema(A oli gigant, kes kaunistas oma templi katust mahalöödud inimeste kolpadega) Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus. Võitles ka jõejumal Acheloosega, et saada endale A armastatu, Deianeira. Tappis kuninga Laomedoni, kuna too ei täitnud oma lubadust anda H'le vastutasuks oma tütre päästmise eest Zeusi kingitud hobused. Kui H täitis 11. ül'I, möödus ta Prometeheusest ning päästis tolle kalju küljest.
H oli raske koorma all nõrkemas, kuid kavaldas A üle: palus A’d et too võtaks taeva korraks oma turjale, et H saaks panna padja oma õlale. Nii saigi, H võttis õunad ja kadus. 12. Kõige raskem töö: H pidi ära tooma 3-pealise Kerberose. Ta päästis ka Theseuse ‘unustuse istmelt’. H tohtis kas ainult kätejõudu. Ka pidi ta pärast koera tagasi viima, kuna E ei tahtnud teda endale jätta. Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema(A oli gigant, kes kaunistas oma templi katust mahalöödud inimeste kolpadega) Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus. Võitles ka jõejumal Acheloosega, et saada endale A armastatu, Deianeira. Tappis kuninga Laomedoni, kuna too ei täitnud oma lubadust anda H’le vastutasuks oma tütre päästmise eest Zeusi kingitud hobused. Kui H täitis 11. ül’I, möödus ta Prometeheusest ning päästis tolle kalju küljest.
Herakles kähku õunad ja lahkus. XII Kolmepealise põrgukoera Kerberose äratoomine. Allilmas päästis ka Theseuse unustuste istmelt. Hades andiski Kerberose talle tinguimusel, et ta looma vastu relva ei kasuta. Theseus võttis koera kätele ja viis Mükeenesse. Eurystheus käskis looma muidugi kohe tagasi viia. Ülesanded saidki tehtud ja naise ja laste tapmine lunastatud, kuid Heraklese vägiteod ei lõppenud. Ta võitis võitluse gigant Antaiosega, kes oli nii kaua võitmatu, kui maad puudutas. Herakles tõstis ta maast üles ja kägistas ta. Ta võitis ka võitluse jõejumal Acheloosega, sest tahtis ta naisega abielluda. Acheloos võttis sõnni kuju, Herakles murdis sõnni sarve ära ja saigi Deianeiraga abielluda. Päästis kuningas Laomendoni tütre, kes ootas rannas koletisele ohverdamist, nagu Andromedagi. 11. vägiteo ajal jõudis ta ka Kaukasusse, kus vabastas Prometheuse ja tappis kotka, kes titaani piinanud oli. Kuid
H palus Atlasel korraks taevas tagasi võtta, kuni tema, Herakles, omale padja õlale asetab, et pehmem oleks. Loomulikult võttis ta õunad ja tegi sääred. 12. Pidi tooma allilmast Kerberose. Hades andis nõusoleku tingimusel, et H ei kasuta relva, vaid ainult kätejõudu. Muuseas tõstis ka Theseuse unustuse istmelt maha. Eurystheus, arukas mees, laskis H-l koera tagasi viia milleks hirmsat looma ikka pidada. Muid vahvaid asju tegi veel. Kakles Antaiosega, kes oli võitmatu, sest sai maast jõudu. H tõstis gigandi maast lahti ja kägistas ära. Võitles jõejumal Acheloosega Deianeira pärast, kes siis H naiseks sai. Õunte toomise vahepeal lasi maha Prometheust nokkiva kotka. Tõi tagasi Tessaalia kuninga Admetose naise Alkestise, kes oma mehe eest surnud oli kakles selle nimel koguni Surma endaga. Pärast abiellumist Deianeiraga olid H ja D ületanud jõe, kus kentaur Nessos ülevedajaks oli. kentaur solvas D-d, H tappis ta
annaabi.ee 
